Kuna eelnevalt sai postitaud artikkel, kus fotodele jäävad hästi vaimolendid orbidena peale, siis ka videotele (lisaks orbidele) on jäädvustatud anomaaliaid. Üheks nendeks on lendavad vardad.

Lendavad vardad (ingl k. "flying rods") (või lihtsamalt öeldud ka „vardad“ („rods“ või „taevakalad“ ("sky fish“) on lendavad lineaarsed anomaaliad, mis on jäädvustatud (tavaliselt) videole ja mida ei ole fikseeritud nö. palja silmaga filmimise ajal. Nende üleüldine väljanägemine sarnaneb pikale sirgele pulgale, millel on horisontaalsed harud külgedel. Mõnikord need „harud“ võivad olla kaardus, mida justkui lohistatakse järgi.


Neid olendeid arvatakse olevat krüptozoloogilisteks (loomataolised mütoloogilised või hüpoteetilised olendid) ja esindavad eelnevalt mitte-avastatud eluvorme, võimalik et isegi ka tulnuka päritoluga võõrdimensionaalsed olendid (st väga väiksed UFOd) ning on peetud seeläbi krüptozoloogia või ufoloogia valdkonda kuuluvaiks. On ka arvatud, et need on paranormaalsed olendid ja seotud orbidega. On ka leitud, et need olendid videotel (või ka fotodel) on puhtalt optiline illusioon, kus videole (eriti ülerealaotus meetodiga video salvestise puhul) jäävad lendava putukad lendamistrajektoor koos tiivalöökidega.

Sellised vardad tulid esmakordselt avalikkuse ette filmitegija Jose Escamilla poolt 1994. aastal, kui ta filmis seletamatuid objekte New Mexicos, Midways. Vastavalt www.roswellrods.com järgi Jose Escamilla filmis 16 minutit UFO filmimaterjali 5. märtsil 1994. aastal ja 14 päeva hiljem, 19. märtsil, salvestas ta esimese dokumenteeritud salvestise lendavate varraste fenomenist. Peale seda on paljud fotograafid ja videograafid toonud välja kaadreid ja salvestisi sellest, mida arvetakse olevat lendavaks vardaks, kus on välja toodud kujutisi lendavatest, enamasti hägustest ja valge värvusega, varrastest.

"Lendavate varraste" kohta arvati, et väidetavalt nad vihisevad läbi õhu, kunagi ei peatu või aeglustu [ja] on näha peaaegu kõigile, kes on vaevunud otsima neid .... Parim viis on neid tabada, on võtta videokaamera ja suunata see taevasse. Varem või hiljem on mõni väike tume täpp näha, mis vuhiseb suure kiirusega ja kui see juhtub, siis olete saanud õhuvarda oma vaatlusesse.

Seega, enamasti oli neid hästi näha siis, kui neid filmiti ühesuguse suure taustaga alal, nagu seda on taevas. Inimesed, kes uurisid seda tüüpi anomaaliaid, tegid seda kasutades taevast uurimise taustaks, sest see ala oli hästi video pealt hiljem näha ja neid inimesi hakati hiljem kutsuma „taeva kalastajateks“ („sky fishing“). Need inimesed avastasid ka, et lendavad vardad on väga levinud, juba enne nende avastamist. Neid leiti vanadest telesarjadest, filmidest, spordisaadetest jms.

"Lendavate varraste" lähem uurimine leidis väga huvitavad olendid. Kui neid olendeid zoomiti lähemale, siis avastati kolme-dimensioonilised objektid. Teisisõnu, nad ei olnud kahe-dimensioonilised laigud kaamera objektiivil või filmil endal, vaid midagi tõelist, mida sai avatud keskkonnas filmida. Hoolikad uurimused näitasid, et enamus "lendavaid vardaid" oli 10cm kuni 90cm pikad. Nad nägid välja nagu ühtlased silindrid, kus ei olnud võimalik eristada pead ega saba, kuid millel olid lisandid silindri külgedel. Mõnede õhu varraste puhul nägid need lisandid külgedel välja nagu uimed, mis vibreerisid kiiresti kogu pikkuses lainjate liigutusega. Samas teistel "lendavatel varrastel" olid lisandid, mis nägid välja nagu väga kiiresti löövad mesilase tiivad. Enamjaolt sellised vardad on hägused ja läbipaistvad oma värvuselt, ja silmale nähtamatud. Mõned harvad sellised on ka ühtlaselt valged oma värvuselt.

Lisaks nende kolme-dimensioonilisele kirjeldusele, tundusid need "vardad" käituvat ka intelligentselt. Mõnikord mitmed "vardad" järgnesid üksteisele ja justkui nagu mängisid teineteisega, nagu seda liblikad teevad. Mõnikord nad järgnesid inimestele.

Nad ei läinud kunagi läbi objektide (nagu seda teevad orbid), kuid möödusid objekti ümbert, isegi kui see tähendas nende jaoks seda, et nad pidid kalduma oma esialgselt käidud trajektoorilt kõrvale. See andis alust hinnata, et nad ei saa läbida tahkeid objekte ja võivad olla elus.

Inimesed olid hirmul ja ehmatasid, kui avastasid, et sellised õhus lendlevad "vardad" võivad olla elavad olendid ja hakkasid leidma vastukaaluks tõendeid, et "õhuvardad" võiksid olla midagi, mida saab normaalse olukorraga selgitada. Seega hakati leidma põhjendusi sellele, et õhus lenduvad "vardad" võivad olla putukad või linnud. Kuid kõik katsed luhtusid saamaks sarnast tulemust filmimaterjalina. Siiski skeptikud toetuvad arvamusele, et see fenomen on enamasti putukad, linnud või tuulega lennutatud praht (nt juuksekarv).

Mingil ajal hakati arvama selliste õhuvarraste koha, et need ei olegi ise päriselt tulnukad, vaid on tulnukate poolt saadetud sondid. Tegelikult aga ei ole isegi ühtegi kinnitatud fakti, et sellised õhuvardad ja tulnukad võiksid olla seotud omavahel. See arvamus aga sai nii populaarseks, et vardaid hakati kutsuma „Roswelli varrasteks“ New Mexico linna Roswelli järgi, millel on kuulus UFO ajalugu.

Kuigi mingil ajahetkel sai sellistest varrastest justkui mingi moehullus, püüavad teadlased ikkagi selgitada välja, millega täpsemalt on tegu, et leida sellisele müsteeriumile selgitust. Suurim mõistatus on suunatud sellele küsimusele, et millest sellised õhuvardad on tehtud. Kuidas võib olla midagi silmale nähtamatu, kuid filmil nähtav. Seni ei ole teada veel ühtegi sellist materjali, millel oleks sellist omadust. Samas väidetakse, et õhuvardad liiguvad nii kiiresti, et inimsilm ei fikseeri neid. Kuigi õhuvardad on kiired, näitavad paljud filmid, et nad tiirutavad mitu sekundit ümber inimese ja seda on näha filmilt.

Õhuvardad näevad välja, nagu nad vibreeriks kõrgel sagedusel, jättes häguse mulje, justkui kiirelt liikuva ventilaatori labad. On arvatud võimalust, et nad koosnevad õhukestest, läbipaistvatest pindadest, mis vibreerivad või liiguvad õhus väga kiiresti. Kui see on see, millest need õhuvardad koosnevad, siis võivad nad ka olla uus putukaliik. Siiski sellel juhul peaksid inimesed ikkagi ka neid oma palja silmaga nägema, mitte ainult kaamera abil.

Need faktid on viinud uurijaid sellise spekulatsioonini, et õhuvardad pole tehtud ainest. Võimalik, et nad on tehtud elektromagnetilistest hoovustest või mingitest teistest energiavormidest, sest siis on võimalik olukord, kus õige elektromagnetiline hoovus on nähtav filmimaterjalina, ent mitte palja silmaga. Teine pakkumine on, et õhuvardad on tehtud mingist seni avastamata, viienda tasandi mateeriast (midagi muud kui on tahke, gaasiline, vedel või plasma).

Samuti on leitud, et surnute õhuvarraste kehade mitte leidmine viib uurijaid arvamusele, et need võivad olla midagi muud kui tavapärane aine. Kui need oleksid siiski tehtud tavapärasest ainest, siis nende kehad peaksid lagunema kas väikesteks osadeks või nende kehad ei ole äratuntavad „õhuvarrastena“ peale surma.

Kokkuvõtteks, võib koondada õhuvarraste omadused järgnevalt:
* keskel on varda-kujuline keha
* silindri küljes on mitmed tiivad või uimed
* võivad ulatuda mõnest sentimeetrist kuni meetrini oma pikkuselt
* lennata suurel kiirusel, muutes suunda oma tahte järgi
* nähtamatud või peaaegu nähtavad inimsilmale ilma foto- või videoaparaatideta.

Kuigi skeptikud on üritanud ikka ja jälle tuua välja seost aeglase säriaja ja putukate/lindude vahel (kus putukad või linnud liigutavad mitu korda sekundis tiibu üles-alla ja videolindile jääb see nagu tiibu lehvitava silindrina), usuvad osad siiski, et tegemist on millegi tundmatuga. Näiteks, nende olendite avastaja, Escamilla lõi kodulehe, kus on pildid tema püütud õhuvarrastest ja dokumentaalfilm sellest subjektist.

Siiski on Escamilla vardad klassikaline näide sellest, kuidas „mitteseletatav“ fenomen tihti ilmneb: kui midagi ei saa koheselt ära seletada, siis arvatakse, et põhjusel, kuna ta ei mõista seda, siis on see kindlasti müstiline või uudne.

Kui kellelgi on sarnaseid fotosid, võib jagada. Ilmselt mingit kindlat vastust siit vastu ei saa, aga põnev oleks vaadata siiski. Võib ka ära tuua foto kuupäeva, video või foto tegemise säriaja.

Foto ja lisainfo: 
Wikia
The Flying Rods phenomenon

Foto: Diana Cooper

Üks meediumlusega haakuv teema on ka vaimufotograafia, mille üks alaliike on orbide pildistamine.

Mis või kes on orbid?

Kindlasti on paljud kokku puutunud orbidega (kas siis nähes enda tehtutel või levitatud fotodel) ehk neid valgusekerasid, mis annavad justkui ilmingut sellest, et vaimolend on püütud pildile; seevastu skeptikud määratlevad, et sellist efekti fotodele võivad tekitada tolm, niiskus, sademed, õietolm, putukad, peegeldus jms, mis asub kaamera objektiivile lähedal.

Paljudele fotosõpradele on tuttavad need heledate, hallikasvalgete ovaalsete ja ringikujuliste vormidena, mis ettearvamatult ilmuvad mõnikord fotodele. Termini “orb”- s.o. kera - all mõeldakse fotodele ootamatult ilmuvaid tavaliselt ümmargusi kujutisi, mis mõnikord jätavad endast maha ka liikumistrajektoori meenutavaid jooni.


Orbid või ehk kerad on ka väga levinud meie igapäeva eludes. Maakera ja kuu on kerad. Meie vererakud on keralise kujuga. Me kasutame ringikujulist sümbolit kujutamaks igavest eksistentsi, millel pole algust ega lõppu. Seega võib aimata, miks on vaimolendid sellise kuju valinud.

Reaalsed vaimsed orbe arvatakse olevat lahkunud inimeste vaimudeks. Kuigi, on ka teisi teooriaid, mis toovad esile, et need võivad olla ka erinevad eluvormid (mis ei asu meile nähtavas reaalsuses) või isegi loodusvaimud.

Orbide iseloomustus

1. Orbid ise ei ole vaimsed olendid, vaid on emanatsioon või väljavoolamine vaimsetest olenditest.
2. Orbid ilmnevad digitaalsetel fotodel ja mõnikord ka fotodel, mis on tehtud tavalise 35mm filmikaameraga.
3. Tehnika arenemise tõttu, võtab see orbil erakordselt vähe füüsilist energiat, et jäädvustuda digitaalsele fotole.
4. Orbid võtavad oma füüsilist energiat kaamera välgult.
5. Et minimeerida oma energeetilist vajadust jäädvustamaks kaameratele, orbid suunavad oma energia ülitäpselt kaamerasse, selle asemel et teistesse suundadesse, kus ei ole kaamerat, et neid salvestada.
6. Orbid vastavad palvetele tulla fotodele ja üldiselt ei sekku fotodele, kui nende juuresolekut ei märgata. Seega võib öelda, et nende ilmnemise taga on kindel põhjus.

Kuidas orbid end nähtavaks teevad?

On tehtud hüpoteese ja selgitatud orbide ilmnemist nii, et protsess algab tundliku olendi teadvusest (meie maailmast väljapool) ja lõppeb füüsilise tõendiga (salvestava aparaadi) pildi kujul. Seega on see tahtlik energeetiline jälg, mis on saadud meie füüsilisest reaalsusest väljastpoolt, aga mis on salvestatud meie füüsilisse reaalsusesse.

Orbid võivad ilmneda digitaalsetel fotodel, põhjusel et nad suudavad genereerida minuti jagu energiat mitte oma energia reservuaaridest nende reaalsusest, vaid lihtsalt konverteerides seda meie poolt pakutavast energiast, kui me teeme välguga digitaalseid pilte.

Miks peaks/võiks mõni orb ka eemalt valgustuma, on seepärast, et orbid mitte ei peegelda valgust, vaid on võimelised ise valgust tekitama. Seda nimetatakse fluorestsentsiks (valguse kiirgumine, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirguse või nähtava valgusega).

On jõutud selgusele, et vaimolend on esindatud ka oma liikumises mustrina. Kui vaimne olend liigub, on tema kuju orbina, mille järel on valguserada; kuid kui see puhkab, st pole enam liikumises, siis selle vaimse olendi energia, mis oli kokkusurutud sellesse orbi, vallandub, ja see vaimne energia laieneb selliseks, mida kutsutakse ekto-auruks või ektoplasmaks. Mõnikord võib üks orb koosneda mitmest olendist ja kui vaimne energia vallandub, siis ühest ainukesest orbist voogavad välja mitu orbi.

Kui orb salvestatakse pildina, siis orbi suurust võidakse tihti valesti hinnata, sest foto on ainult 2D ja orbi suurus oleneb sellest, kui kaugel see asub kaamera objektiivist.

Kuidas eristada orbe mitte-orbidest?

Vaimseid orbe aetakse tihti segamini sarnase kujuga anomaaliatega, mis ilmnevad looduses, nagu tolmuosakesed, muru, puud või taimsed õietolmukübemed, niiskus, jääkristallid, lumehelbed, vihmapiisad ja teised ilmastikuga seotud anomaaliad. Kõige lihtsam on vaadata, kuidas sinu kaamera jäädvustab tolmuosakesi või õietolmu. Vaimsed olendid on küll kõikjal, aga enamasti mitte orbide kogumikes, mida on paljud fotod jäädvustanud (need on siis pigem tolm jms ilmastikutingimused).
Pärast paljude aastate pikkuseid uuringuid, mida on tehtud orbide uurimiseks, on eristunud mõned levinud orbide omadused, nagu ülikiire liikumine, võime väga kiiresti laiendada või kokku tõmmata end oma suuruses ja kõrgelt arenenud teadvus.


Üldiselt võib mingite tunnuste alusel hinnata orbi audentsust

1. Orbid tulevad pildile, kui neid on palutud (nad on intelligentsed olevused ja pöörduvad objektiivi poole vastavalt pildistaja palvele).
2. Orbid ilmnevad pildil või videol ka päevavalguses ja ilma välku kasutamata; kuigi välgu kasutades nad mitte ei peegelda seda, vaid kiirgavad välgu poolt "antud" valgust enesest välja.
3. Orbid mitte ei peegelda valgust, vaid nad on laetud valgusega, mistõttu tekib fluorestsents ehk valguse kiirgumine.
4. Mitte nagu päris punkt omaette, aga nad kasutavad lähedalasuvate inimeste energiat, ja seda on ka võimalik tunda ja see toimub vahetult enne, kui pilt tehtud saab. Seetõttu võiks hinnata sedasi, et rohkem ikka tunde alusel - kui tunned "kellegi/millegi" lähedust, siis on võimalik sellel vaimsel olendil end koondada orbiks ja seeläbi on võimalik ka teda pildistada. Muidugi, ega kõik orbid pole huvitatud fotografeerimisest, pigem peljates tehnikat jms.
5. Vaimne orb ei pea muutma oma asukohta mitme pildi vältel; tolmu orb seda aga teeb (staatika tõttu). Nt tehes mitu erinevat fotot erinevatest vaatenurkadest, on orb ikka sama koha peal. See on selline punkt, mis võib, aga ei pea kehtima.
6. Enamasti on eredalt fotolt paistev orb reaalsem kui hägune orbi kujutis.
7. Palju orbe ühel fotol on enamasti tolmukübemed.
8. Orbid, mis on eredad ja näitavad fotol vibratsiooni efekti, on pigem vaimsed orbid.
9. Orbi järel kerge jälg on samuti tunnus, mille järgi võiks hakata tuvastama, kas on tegemist vaimse orbi või millegi muuga.
 
Räägitakse, et kodus laste ja loomade ümber on palju orbe. Samas, lapsed-loomad on ka aktiivsed ja lennutavad oma liikumisega üles tolmu, mis staatika tõttu liigub kiirelt objektiivi eest mööda ja seega võib tekkida selline tunne, et oled terve vaimse koloonia kinni püüdnud. Et teha sellist fotot kodus, vaja natuke oodata kui tolm raugeb, nt 10-15 minutit (olla liikumatult) ja pildistada/filmida siis. Paljudel juhtudel nähtub siis "orbe" vähem ja seetõttu saab hinnata, kas tegemist on siiski "vaimsete orbide" või "tolmuosakeste orbidega".

Valgusest peegeldumise orbide puhul võib juhtuda, et pildistamisel tekivad helendavad orbilaadsed kujutised ka objektide et ehk pildistatavate ette, niiet võib jääda mulje reaalsest orbist ehk vaimolendist. See võib juhtuda kui pildistada otse päikesesse et ehk tekkinud ereda valguse peegeldustest ja hajumistest kaamera objektiivi moodustavatelt läätsedelt tekib optiline efekt ehk viga. Inglise keeles on nähtuse nimi "lens flare" ja seda googeldades leiab ohtralt näidispilte. Kui päike on madalamal kui 45 kraadi, tekivad pildile nn. päikesest põlenud kohad, kus toimub objektiivi-sisene heleda valguse murdumine ja peegeldamine läätsede vahel, mis siis omakorda tekitab sellise heleda laigu pildile.
 
Selliste fotode puhul, kus on pildile jäädvustatud orb, on hea ja ka oluline vaadata, kas mõni "valguskera" jääb ka mõne objekti (nt puuoks, mööbel) taha. St kui nad on ainult puude/mööbli vms ees, siis see viidata nagu oleks see tolm, niiskus, hallitus jms mis on objektiivile lähedal ja seetõttu välguga pildistades valgustuvad (peegelduvad objekti ehk tolmuosakese pinnalt tagasi) need lähedal olevad tolmuosakesed, mis liiguvad staatilise elektri mõjul, ja sel juhul nimetatakse neid "tolmu orbideks" ja seost "vaimsete orbidega" ei ole.

Arutelu, küsimused või ka näited erinevatest orbidest, mis salvestatud fotodele, oodatud!

Fotod: Spirit Photos

Enne kui mõista kaasaja meediumlust, on oluline anda lühiülevaade meediumluse esialgsest kujunemisest ja ajaloost.

Juba Piibli Vanas Testamendis on ära toodud näited võimekatest juhtidest, kellel olid meediumi, selgeltnägija või selgeltkuulja võimed. Ehk teisisõnu, nad nägid ja kuulsid vaime. Abraham, Isaak, Jakob, Joosep, Mooses olid kõik suured juhid nende võimetega. Samuel, Elijah ja Elisha olid esimesed prohvetid, kes olid selgeltnägijad ja selgeltkuuljad ja paljud järgisid neid. Uue Testamendi Kristluse evangeelim õpetab, et Jeesus ei olnud ainult selgeltnägija ja –kuulja, vaid ka selgelttundja (ta võis tunnetada vaimu). Tema tervendamisvõimeid ja füüsilist meediumlust demonstreeriti mitmetel juhtudel.

Meediumite kasutamine jätkus kristliku kiriku varajastel aastatel, kuid kõiki nende vaimude ühendusi ei salvestatud käsikirjadesse ega jäädvustatud doktriinidesse ja 4. sajandil paavst Damaskus pani keelu peale nende edasiseks kaasamiseks kirikus. Sellest seaduse jõustumisest algas sajandeid kestnud meediumide tagakiusamine üle kogu Euroopa. Palju inimesi, nende hulgas lapsi, piinati ja põletati nõiduse eest. Sellised võimed nagu selgeltnägemine või selgeltkuulmine ei kadunud muidugi nende tagakiusatud aastate jooksul ja 19. sajandil liikumine taastus.

19. sajandi teisel poolel aktiviseerus füüsilistel ilmingutel põhinev spiritism. Sel ajal suutsid vaimolendid materialiseeruda ja mõtete abil ilminguid luua. Meedium justnagu vahendas energiat või nähtavat ektoplasmast (ingl k. ectoplasm). Füüsiline meediumluse praktiseerimine (ingl k. physical mediumship) on selline fenomen, kus välised vaimsed olendid manipuleerivad meediumi energiate ja ainetega, kus pole vahet kas meedium on naine või mees, et moodustada füüsilisi ilminguid, nagu vaimu kehasid, mis on inimkujul või häälekaste, kus vaim saab otse rääkida oma maailmast meie maailmaga. Teised füüsilised fenomenid, mida on võimalik tekitada on näiteks füüsilised lõhnad, kuuma või külma tõmbused, õhkukerkimised (levitatsioon), asjade tekkimine õhust, vaimu tulekesed, koputused või kopsimised, transfiguratsioon ehk muundumine, otsese kõne ühendus või füüsilised ilmutused.

Esimeseks mitteametlikuks meediumluse rajajateks peetakse Foxi õdesid – 14 aastast Margaretat ja 11-aastast Cathrene Foxi (vt. õed fotol), kes elasid väikeses külas Hydesvillis New Yorgis.

Peatselt peale maamajja kolimist hakkasid nad kuulma koputusi põrandalaudadelt. Need hääled jätkusid regulaarselt ja 1848. aastal suutsid nad vastata neile koputustele. Õed väitsid, et tegemist on rändkaup-mehega, kes mõrvati ja on maetud põrandalaudade alla. Mehe nimeks oli Charles B. Rosna. See sündmus sai tuntuks kui „Hydesvilli koputused“ ja viis edasistele uurimustele Fox õdede meediumluses, mis omakorda viis modernse spiritualistliku liikumise tekkele. Esimene avalik meediumi ülesaste toimus 1849. aastal New Yorgis, kus Margareta Fox astus üles avaliku demonstratsiooniga. Siin on kujutatud maja Hydesvillis, kus õed Foxid elasid ja koputusi kuulsid.


Sellest ajast alates pandi Ameerika Ühendriikides tähele mitmesuguseid imelikke nähtuseid, müra, koputusi, tundmatul põhjusel asjade liikumist. Need nähtused toimusid iseeneslikult, kuid erineva intensiivsuse ja kestusega. Märgati ka, et need toimusid mõnede isikute mõjutusel jõudsamalt. Neid inimesi hakati nimetama meediumideks. Nad said seda oma tahte kohaselt kuidagi põhjustada ja see võimaldas neid kogemusi korrata. Katseteks saab kasutada erinevaid esemeid, tähtis on nende kerge liikumisvõime ja lihtne kasutusviis, näiteks kasutati katseks kergeid laudu. Laua ümber istudes on mugav toimetada. Nii toimus laua „pöörlemine". Kui laud hakkas võbisema ja seejärel liikuma, tõstes jalgu ja end kallutades, sai ta ka vastata küsimustele. Selle nähtuse puhul räägiti „rääkivatest laudadest" või „laudade tantsust". Sel ajal oli nähtus selgitatav kas elektri- või magnetvooluga või tundmatu fluidumi mõjuga. Selline oli esmane arvamine nimetatud nähtustest. Hiljem tunnistati nende nähtuste juures intelligentseid mõjusid: näiteks see liikumine allus tahtele; see laud liikus kas paremale või vasemale kindla isiku suunas, alludes nii käsule. Kallutades tõstis laud ühe või kaks jalga üles ja potsatas siis tagasi küsitud arv kordi või tammus soovitud taktis jne.

Laua kopsimised või koputamised said väga levinud fenomeniks. Nende koputamiste häälte ulatus võib ulatuda pehmetest sõrmeotsa puudutustest kuni kõvade sõrmenuki koputusteni laual. Sageli võib kuulda ka puidu purunemise häält. Teinekord võib jällegi ektoplasma vardad selliste kopsimiste häält luua. Aga samas kõikide nende kopsimiste või koputustega on võimalik kodeerida jah või ei vastuseid küsimustele.

Esmalt arvati, et see võib olla meediumi või tema abiliste tagasipeegeldus, kuid katsed tõestasid selle võimaluse puudumist, kuna saadi vastused selle kohta, mida kohalolijad ei teadnud, ei mõelnud, ei soovinud ega tahtnud. Seega võis vastus kuuluda ainult nähtamatule mõtlevale olendile. Selles veenduda oli väga lihtne: selle olendiga püüti vestelda kindla arvu koputuste abil, mis tähendasid „jah" või „ei" või tähestiku tähti ja niiviisi saadi vastuseid erinevatele küsimustele, mida kohalolijad esitasid. Seda nähtust nimetati „rääkivateks laudadeks". Kõik olendid, kes vastasid küsitlejatele, nimetasid end vaimudeks ja elasid meile nähtamatus maailmas.

Kuna sellised nähtused toimusid ka teistes linnades erinevate inimestega ja neid jälgisid väga tõsised ja haritud inimesed, siis veenduti, et see ei ole illusioon.

19. sajandi lõpus hakati tegelema vaimude fotograafiaga (ingl k. spirits photography) 1872. a märtsi peetakse kuupäevaks, mil esimene vaimude foto (vt foto vasakul) tehti Inglismaal. Frederick A. Hudson tegi foto, kus pildil on pühaisa William Stainton Moses, härra ja proua Parkes koos vaimuga, kes tuvastati hiljem olevat kui nende ema.
1874. aastal tehti foto (vt. paremal) Frederick A. Hudsoni poolt, millel on Alfred Russel Wallace koos oma vaimust emaga, kes suri 1812. aastal.

See 1920. a üles võetud “vaimu foto” (vt paremal) on tehtud William Hope’i poolt, kes väidab, et on näha et vaimu käsi liigutas lauda.

Teadete edastamine koputamiste abil oli väga aeganõudev ja mittekomplektne. Kõigepealt hõigati tähti välja ja kui sõnas oli õige täht, käis koputus. See oli aga väga pikale veniv protsess, mis lõpuks arenes selleks, et kirjutati paberile alfabeet ja kui meediumi pliiatsiga jõudis õige täheni, kõlas koputus.

Hiljem leiti edasiarendus, et kui kohandades pliiatsi korvikesele, lauakesele või mõnele muule liikuvale esemele ja pannes sellele sõrmeotsad, siis hakkas see objekt liikuma ja joonistama tähti sõnade moodustamiseks.

Hiljem tunnistati, et need objektid osutusid juhuslikult kasutatavateks abivahenditeks.


Katse tõestas, et vaim saab soovikohaselt tahket objekti või kehaosa, näiteks käsivart või kätt liigutada, et juhtida selle küljes olevat pliiatsit kirjutama teksti. Nii tekkisid „kirjutavad meediumid", s.t. inimesed, kes kirjutasid enese tahteta, vaimude impulsside mõjul, olles nii vahendiks vaimu teksti edastamisel. Sellest ajast oli suhtlemine vaimudega palju lihtsam ja vestlus piiranguteta nagu elavate inimeste vahel.

Varsti teati tänu vaimude teadaannetele, et tegemist on hingedega, kes elasid Maa peal inimestena ja need hinged pärast eraldumist oma füüsilisest kehast elavad edasi ja lähevad üle maailmaruumi. See nähtus ei olnud enam kahtlusäratav, kui seansi juuresolijad leidsid vaimuilmast uuesti sugulasi ja sõpru, kellega nad võisid vestelda.

Vaimud tõestasid enda eksisteerimist ja tõestasid, et surm on iseenesest ainult kehaline, et nende hing ehk vaim elab igavesti, et nad on seal meile väga lähedal, ümbritsedes ja abistades neid, keda nad armastasid, siis pakkus see leebet rahuldust neile, kes olid kaotanud kellegi.

Mõned vaimud ei rahuldu oma tegevuses tagasihoidliku müra tekitamisega ja nad võimendavad seda sarnaselt ukse paugutamisele või toidunõude lõhkumisele või mööbli ümberkukkumisele. Tänu sellisele võimele saavad nad väljendada oma tahet, oma mõtteid, kuid meediumi vahendusel kirjutamine annab neile kõige täiuslikuma ja kõige kiirema vahendi maisuses elavatega suhtlemisel; seega eelistavad vaimud kasutada seda vahendit.

Nii saavad vaimud meile joonistada tähestiku tähti, kirjutada muusikanoote, mängida muusikariistadel muusikapalu; seda ilma oma füüsilise kehata, mida neil enam ei ole, kasutavad nad meediumi abi inimestega suhtlemiseks. Vaimud saavad end ka erilisel sensitiivsel moel nii nägemis- kui kuulmisvõime kaudu ilmutada. Mõned „kuulmisvõimelised meediumid" suudavad kuulda vaime ja vestelda nendega; teised näevad neid: neid nimetatakse „nägemisvõimelisteks meediumideks".

Nagu eelpool öeldud, algas spiritism „rääkivate laudade" rahvaliku nähtusena. Kuna need faktid olid huvipakkuvad rohkem silmadele kui mõistusele, äratades rohkem uudishimu kui tunnet, jäeti need pärast uudishimu rahuldamist kõrvale, seda enam et seda nähtust ei mõistetud piisavalt. Ameerikast jõudis selle nähtuse kordamine Prantsusmaale ja mujale Euroopasse, kus mõnede aastate kestel olid „rääkivad taldrikud" moes ja muutusid „salongiinimeste lõbustuseks" (nagu võib näha all olevalt fotolt). Ja kui see nähtus enam inimesi ei huvitanud, otsiti jällegi uut meelelahutust.

Kuid meediumlus pakub ka selgemaid tõendeid elust peale surma, kus lahkunud saavad taasilmuda tahkes vormis, täpselt nagu nad elasid Maal. See on teostatav füüsilise meediumi läbi ehk inimesega, kes on arendanud endas võime toota suures koguses vajaminevat ainet oma füüsilisest kehast.

Kui vaimolend tõmbab eeterlikku energia-mateeriat välja meediumi kehast, siis seda tuntakse kui ektoplasmat (ingl k. ectoplasm). Ekstoplasmat moodustatakse füüsilise meediumi poolt transi seisundis. Seda materjali eraldub marli-taolise ainena meediumi keha avaustest ja vaimsed olendid laotavad selle üle oma mittefüüsilise keha, võimaldades neil suhelda füüsilise ja reaalse maailmaga. Mõned väidavad, et ektoplasma on alguses selge ja peaaegu nähtamatu, kuid tumeneb ja muutub nähtavaks, kui psüühiline energia muutub tugevamaks.

Seega võimaldab ektoplasma võtta vaimul uuesti oma füüsiline keha kuju. Vaimud võivad olla reaalsete kehaliste defektidega, näiteks armid või puuduv käsi, nagu neil oli siin Maa peal oma eluajal. Need defektid lisavad tõendust lähedastele, kes tundsid seda isikut, välistamaks pettust. Füüsilist meediumlust teostatakse tavaliselt pimedas ruumis vähese punase või sinise valgusega. Tavalise valguse käes ektoplasma laguneb või on ebastabiilne ja koguneb tagasi meediumi kehasse.

Füüsiline fenomen avaldubki ektoplasma kasutamises. Ektoplasmat võidakse luua erinevates vormides, nähtav ja nähtamatu, valge ja värviline. See sõltub vaimudest, mida nad soovitavad selle ainega teha. Kui see on juba loodud, siis üldiselt ektoplasma väljub meediumi mõnest kehalisest avausest (nina või suu) või läbi psüühilise keskuse, mis asub naba lähedal, tuntud kui päikesepõimik. Ekstoplasmat võidakse ka kasutada, et objekte liigutada. Demonstratsiooni ajal vaim võib moodustada ektoplasmast tahkestatud vardad. Ekstoplasmat „kogutakse kokku“ vaimu abiliste poolt ja segatakse kokku keemiliste ainetega nende pool, et luua peenekoeline ektoplasma, mida siis kasutatakse füüsiliste fenomenide struktuurides, teostades siis materialiseerumist või laua kopsimist või liigutamist.

Kõrvaloleval pildil on 1912. aastal helendav ektoplasma. Kuna selleks ajaks ei olnud sellistest seanssidest palju olnud juttu ega oluliselt pildimaterjali, on see foto haruldane selle aja kohta.










Allolevatel fotodel on kujutatud meedium Mary Ann Marshall (28. mai 1932.a), kelle suust tulevast ektoplasmast hakkab materialiseeruma käsi koos sõrmusega ja nägu.


Materialiseerumisega (ingl k. materialisation) vaimud koguvad ekstoplasmat elututelt esemetelt (mööbel, materjalid) ruumis ja elusatelt objektidelt (antud juhul nt meedium ja seansiringis istujad) ning see segatakse kokku eeterlike keemiliste ainetega nende pool, et vormida sellest stabiilne vormimisaine, et vaimud saaksid seda kasutada, et luua täpne füüsiline keha kuidas nad nägid välja Maal või kuidas nad nüüd ilmnevad vaimuna.

Materialiseerunud vormi tugevus erineb pisut. Täielikult materialiseerunud vorm või ehk varbast pealaeni materialiseerunud vaim on ehk kõige hämmastavam fenomen, mida on tunnistatud meediumluses. Leidub lugematu arv juhtumeid, kus vaimud on täielikult materialiseerunud riietatuna, näojoontega ja eripäraste märkidega, mis neil olid kunagi nende kehal. Nad võivad välja näha sama tahked kui maine keha on. Mõnedel juhtudel on materialiseerunud vaimud jätnud nähtavaid sõrmejälgi oma materialiseerunud kätega, liigutanud raskeid objekte ja tantsinud istujatega. Materialiseerunud vaimud saavad jalutada istujate seas; rääkida istujaga läbi otsese kõne; puudutada, kallistada ja suudelda istujaid; lubada istujal puudutada ennast; materialiseeruda istujate silme all; lahkuda läbi seinte; ja uuesti dematerialiseeruda istujate ees.

Sellise seansi puhul istub füüsiline meedium tavaliselt suletud alal, mida nimetatakse kabinetiks. Kabinet on põhimõtteliselt mis-iganes osa, mis lubab meediumil istuda eraldi seansil osalejatest. Kabinet aitab ka fokusseerida energiat ja luua midagi patarei-taolist, kuskohast fenomen saab vormuda ja energiat. Tavaliselt on kabineti ees kardin, mida saab ka eest tõmmata, et inimesed näeksid, mis toimub kabineti sees. Kui alustatakse materiali-seerumisega, siis kardin suletakse. Põhjuseid on kaks: esiteks see kaitseb meediumit, kui vaimud kasutavad osaliselt tema keha energiaid, et vormida ektoplasmat mingiks vormiks ja teiseks, varjavad kardinad vormuva hakkavat materialiseeritud vormi, mis võib esmapilgul olla häiriv vaadata istujale.

Materialiseerumise alguses on ruumi valgus üdiselt väga hämar või täielikult pimendatud. Hämar või natuke heledam punane valgus on üldjuhul ainuke valgusallikas, põhjusel et valge valgus pärsib ektoplasma teket, aga punane valgus seevastu annab energiat. Üldiselt annab vaimolend ise teada kui palju valgust võib kasutada, sest nad teavad kui tugev on ektoplasma energia, mida meedium kogub. Niipea kui materialiseerunud vaimu vorm on valmis, astub ta kabinetist välja täielikult vaatamiseks (vt näide allolevalt fotolt).

Üks huvitav fenomen, mida võib näha materialiseerumise juures, on füüsiline ühendus meediumi ja materialiseerunud vormi vahel. Peale seda kui vaim materialiseerub ja läheb meediumist eemale, siis on võimalik füüsiliselt näha ektoplasma juhet, mis ühendab ektoplasmalist vormi meediumiga. Selline ektoplasmaline juhe võib olla ühendatud nabanöörina, läbi mille saab vaim eeterlike energia-mateeria varusid meediumilt. Vaim võib demateriali-seeruda kasutades seda juhet tõmmates ainet tagasi selle juhtme teel.

Kuigi meediumlus iseenesest ei ole oluliselt eriline mõnede inimeste jaoks, põhjusel et see on üsna naturaalne aspekt vaimse keha jaoks ja nii võivad saada paljud inimesed headeks meediumiteks saavutades ühenduse vaimude ja teejuhtidega, kuid mitte igaüks ei saa füüsiliseks meediumiks. Füüsiline meediumlus nõuab teatud elemente meediumi kehas. Sul kas on need algained või mitte. Selleks et saada füüsiliseks meediumiks peavad sul olema koostisosad, millest luuakse fenomeni ilmnemiseks vastav aine ehk ektoplasma.

Teiseks, peab sul olema rohkelt kannatlikkust. On juhtumeid, kus esimesed ilmingud füüsilisest meediumlusest avalduvad alles mõne aasta pärast, teised näited min. 7 aastat või isegi 20 aastat. Kolmandaks, füüsiline meedium omab tavaliselt kõrgenenud tundlikkust, seega peab selline meedium omama suurt tahet, et tulla toime elu ja sellise kogemusega. On ka leitud, et selliste meediumite puhul haigused ja füüsiline väsimus nõrgestavad tema energiat toime tulla füüsilise meediumlusega; nagu teevad seda ka pikad pilvised ilmaperioodid. Seevastu, hea tervis, päikeselised päevad ja elujõulised grupiliikmed aitavad meediumil olla rohkem energiline.

Transfiguratsioon (ingl k. transfiguration) ehk muundumine toimub siis, kui vaimolend vormub üle meediumi või üle teiste seansiringis istujate nägude ektoplasma abil. Näod võivad olla väga selged mõnikord, kattes meediumi näo täielikult. Teisel juhul võivad mitmed erinevad näod ilmuda meediumi näole kiirelt, kuid iga üks erineb teisest selgelt. Selliseid omadusi, nagu habe ja vuntse või objekte, nagu prillid või kõrvarõngad, piibud või mütsid, võib näha üsna selgesti.

Kõrval oleval pildil on transfiguratsiooni meedium Jack Webber, kelle nägu on kaetud ekstoplasmaga.



Otsene hääl (ingl k. direct voice) on samuti väga huvitav osa füüsilisest meediumlusest, kus vaimu hääl tuleb nagu otse õhust endast. Paljudel meediumitel on vaimuga kõnelemiseks trompet kasutusel, mis on asetatud ringi keskele põrandale või lauale. Trompetid, mida sellise kommunikatsiooni jaoks kasutatakse, on koonilise kujuga, millel on mõlemal pool lõpus augud. Trompet asetatakse kohalolevate inimeste ringi keskele ja kui õhustik on õige vaimu jaoks, siis nad mõnikord tõstavad trompeti õhku üles hõljuma ja panevad selle lendama üle ruumi, kuni see peatub inimese juures, kellega nad soovivad rääkida. Paljudel juhtudel trompetit ei kasutata kommunikatsioonis või heli võimendamiseks, kuid see teeb psüühilise fenomeni väga huvitavaks ja aitab meelel kontsentreeruda.

Allpool olevatel piltidel on ka moodustunud ektoplasmast varras, mis hoiab trompetit üleval.




Hääled luuakse tehisliku häälekasti (ingl k. voice box) abil, mis on moodustatud ektoplasmast, mis on omakorda võetud füüsiliselt meediumilt. Psüühilist energiat luuakse seansil istujate abiga, et moodustada ektoplasma, kus muusika ja kaasalaulmistega tõstetakse energia üles. Kui energia on piisav, siis võib kuluda mõni minut, et vaim saaks luua häälekasti. Kui see saab valmis, on hääl sama tugev ja selge, nagu keegi räägiks selles samas ruumis. Läbi häälekasti saavad kõneleda nii mehed, naised, lapsed kõikides keeltes ja aktsentides. Paraku vajab häälekasti kasutamine täielikult pimedat ruumi, et toimida, kuid teisest küljest pakub see otsest tõendit elu jätkuvusest peale surma ja vastata saavad vaimolendid individuaalselt.


Häälekast on ektoplasmast tekkinud moodustis, mis tuleb välja meediumi avaustest (nt kõrval oleval pildil mehe ninast) ja moodustub nt meediumi õlale.

Kujundid (ingl k. moulds) on fenomen, kus tahkenev parafiinivaha pannakse hõljuma kuuma vette. See asetseb meediumi lähedal kogu seansi aja. Kui vaimolend materialiseerub, palutakse tal pista käsi või jalg või osa oma näost korduvalt parafiini. See vormub peaaegu et koheselt ja kõvastub kiirelt kas õhus või kontaktis külma veega, mis asub samuti meediumile lähedal. Allolevalt on välja toodud mõned näited tahkenenud vaimolendi kujudest Gustave Geley teostusega, kes töötas koos Poola meediumi Franek Kluskiga. Allolevaid käsi nimetatakse seega „Kluski käteks“.
 Kohaleilmuvad esemed (ingl k. apports) on füüsilised objektid, mis on vaimude poolt materialiseeritud psüühilise seansi ringi. Üldjuhul see on seotud füüsilise objektiga, mis on ühest kohast dematerialiseeritud, transporditud teise asukohta ja uuesti materialiseeritud. Samas on teada ka
juhtumeid, kus objektid ilmuvad inimestele, kes ei ole seansi ringis või kellel ei ole mingit seost meediumlusega või kontakti selgeltnägijatega.
Objektid võivad olla peaaegu ükskõik mis, alustades lilledest, raamatutest, ehetest ja isegi rahast (tavaliselt väheväärtuslikud mündid). Kohaleilmuvad esemed juhtuvad seansiringi erilise põhjusega ja seansiringi osalejad ei istu tavaliselt eesmärgiga ilmuvate esemete ootuses. Need lihtsalt juhtuvad psüühilises ringis kui vaimul on energiat või eesmärki niiviisi teha. Huvitav iseärasus on ilmuvatel asjadel see, et neil on pikenev eluiga, nt kui saadetakse lill: on olemas ilminguid kus lill kestis mitu kuud või kuni aasta mõningatel juhtudel.

Kõrval oleval pildil on äratoodud osad leiud Scole eksperimendist (1992 - 1998.a) saadud ilmunud asjadega.

Õhkukerkimised ehk levitatsioon (ingl k. levitation) on juhtumine, kus objektid liiguvad ilma toeta. See on võimalik kas psühhokineetilise energiaga (telekinees) või kasutades ektoplasmat. Üks kõige märkimisväärsemaid näiteid levitatsioonist läbi meediumluse oli D.D. Hume-ga (illustratsioon all vasakul).

1860. aastatel ja hilistel 1970. üle 100 korra tõsteti Hume õhku lae alla ja tihti üle ruumi istujate peade kohale. Ühel juhtumisel ta lennutati ühe toa aknast välja kolmandal korrusel ja kõrvalruumi aknast tagasi jälle sisse.


Paremal oleval pildil on kujutatud 2. aprill 1887 a. avaldatud gravüür väljaandest “Frank Leslie’i Illustreeritud Ajaleht”, mis kujutab seanssi (séance) koos hõljuva kitarri ja vaimu käega, mis kirjutab sõnumit.


1910. aastatel maag William S. Marriott demonstreerib, kuidas ta saab laua liikuma.

Psüühilises seansiringis luuakse ektoplasma vardad ja kasutatakse neid, et liigutada nt lauda. Vardad ilmnevad mõnikord välja meediumi päikese-põimikust või kõhust ja ühendatakse mõne teise istujaga, kui seda on vaja. Meedium on oluliseks ektoplasma allikaks, kuid mõningatel juhtudel kasutatakse seansil istujaid samuti lisaenergia allikatena.

1930. aastal Colin Evans hõljumas õhus seansil (vt pilt paremal).
Vaimu tuled (ingl k. spirit lights) on samuti üks fenomen, mis luuakse seansiringis. Kui inimesed on ringis harmoonias, võib see luua ühe huvitava fenomeni, mida kirjeldatakse kui vaimu tuledena. Vaimude tulekesed võivad esineda erineva intensiivsuse ja värvidega. Levinud värvid on sinine, valge ja punane. Värve võidakse näha kui heledate kohakestena aeg ajalt, kuigi need võivad olla ka tõeliselt intensiivse heledusena harvadel juhtudel. Tulukesi peetakse esindamaks vaimolendite kohalolu ja nende vibratsiooni. Heledamat vaimu tulukest üldjuhul peetakse vaimu arengu kõrgema taseme näitajaks.

Füüsiline meediumlus oli väga levinud üle-eelmisel sajandil kuni u. 1930ndateni, kuid selle praktiseerimine vähenes äkitselt 1950ndatel. Peamisi põhjuseid võis olla selles, et inimesed ei olnud enam piisavalt pühendunud, et ohverdada nii palju aega ja energiat arendamaks füüsilist meediumlust. Selle arendamine nõuab pühendumist ja arendamist. Nendel 20. sajandi varastel aastatel olid sellised füüsilise meediumluse seansikogunemised sotsiaalseteks sündmusteks. Selle ajastu suured meediumi teerajajad alustasid kõik istumist mõnes koduses seansiringis.

Vastukaaluks füüsilisele meediumlusele, sai alguse ka vaimse meediumluse praktiseerimine (ingl k. mental mediumship), kus see sai hoo sisse 1972. aastal, kui Jane Roberts koos abikaasa Robert Buttsiga avaldasid raamatu "Seth kõneleb" („Seth speaks“). Seth, väga tark "nähtamatu olend", edastas väidetavalt oma tarkused transis olevale Jane'ile, kes sõnumid Buttsile dikteeris. Kuigi Roberts, üpriski edukas luuletaja, on kahtlemata väga haritud ja suure lugemusega erinevate religioonide ja okultsete traditsioonide vallas (sh Jung), väidavad tema pooldajad, et ta edastab mõtteid, milleni tema võimed üldsegi ei küündi. Nende jaoks on see tõendiks sellest, et teda inspireeriti.

Vaimne meediumlus põhineb meelel või vaimsetel protsessidel eesmärgiga saada ühendust vaimsete olenditega. Sel juhul võib olla üks individuaalne kanaldav meedium, kes on teadlik kommunikatsioonist, kuigi on võimalik ka, et mitu meediumit samaaegselt ühenduvad sama vaimuga. Vaimse meediumluse vormideks või ehk tüüpideks on: selgeltnägemine, selgeltkuulmine, selgelttundmine ja transs meediumlus.

Selgeltnägemise (ingl k. clairvoyance) puhul meedium või kanaldaja saab visuaalseid pilte kommunikatsiooni tulemusena. Need võivad olla meediumi meelepildid või vähem tihedamalt, meedium võib tegelikult näha vaimset isikut või objekti nagu nad päriselt vaataksid seda oma füüsilise silmaga. Lõplikud pildid, mida me näeme inimestest või objektidest, on aju konstruktsioon, aga vaimne isik ilmub meediumile justkui oleks ta välisest keskkonnast.

Selgeltnägemise läbi on meediumil või kanaldajal võimalik näha vaimu isikut, objekti, stseeni või sümbolit. Protsess võib keeruliseks osutuda, kui vaimolend ei ole nii tuttav isikule, kellega soovitakse ühendust võtta. Näiteks kui noor inimene tuleb vastuvõtule, võib ta ainult ähmaselt mäletada perekonna sugulase detaile, kes temaga ühendust otsib Vaimsest Maailmast ja ei pruugi omada selgeid mälupilte sellest, kuidas ta oli oma füüsilisel eluajal. Siis võib vastuvõtja mõelda, et milleks vaim üritab sellises situatsioonis ühendust võtta. Kuigi kui see on vaimule oluline, siis ta ikkagi püüab ühendusse astuda. Üks võimalus on, et näiteks vaim ei pruugigi soovida otse suhelda selle noore isikuga, vaid soovib et see isik annaks selle kogemuse edasi oma pereliikmetele.

Teine komplikatsioon mis võib tihti esile kerkida on see, nagu juhtus kuulsa psüühilise meediumi Coral Polge-ga, kus sugulased või sõbrad vaimumaailmast näitasid endast tihti palju nooremat pilti kui nad olid seda hilisematel aastatel Maa peal. Üks põhjus võib selleks olla see, et nad soovivad näidata oma maisele sõbrale või sugulasele Maa peal, et neil on hästi ja nad on õnnelikud. Teine põhjus võib olla see, et neid tunti just sellel eluaja järgul.

Teiste piltide puhul on meedium paratamatult rohkem aktiivsemalt seotud tõlgendustega. Eelistatult saavad vaimud edastada pildi vastuvõtjale läbi meediumi ja just niimoodi saab siis vastuvõtja pildi enda jaoks ära tõlgendada. Siiski mõnel juhul see päris nii ei ole. Näiteks sümbolite puhul. Mõnedel sümbolitel on ühiselt arusaadavad tähendused, kuid paljusid võib tõlgendada paljut erinevat moodi, arvestades iga inimese kogemusi ja mälestusi. Mõnikord võivad vaimud anda sümboleid isegi rohkem vastuvõtja vaatevinklist vaadatuna, kui meediumi tõlgendustega seonduvaid.

Selgeltkuulmise (ingl k. clairaudience) puhul kuuleb meedium hääli või teisi helisid ja see tähistab kommunikatsiooni. Selgeltkuulev meedium võib kuulda helisid kas oma meeles või ka oma füüsilise kõrvaga. Kui helid, nagu muusika ja teised kõlad esinevad, võib nende tõlgendamisel samuti olla probleeme või mitmetimõistmist, nagu ka selgeltnägemise puhul.

Kui meedium, kes töötab läbi selgelt tundmise (ingl k. clairsentience), siis tema tunnetab vaimu kohalolu. See võib avalduda mitmel viisil: üldises kohalolus, tunnetades emotsioone, temperatuurimuutuseid, õhuliikumisi, lõhna või aroomi. Mõnede selliste ilmingute hägusus võib muuta protsessi rohkem keerukamaks. Kuigi, tunnetades et vastuvõtja vanaema on lähedal tundes tema lemmiklõhna, mida ta kunagi kasutas, võib see olla heaks tõendusmaterjaliks.

Transs meediumlus/kommunikatsioon (ingl k. trance mediumship / communication) ilmneb sel juhul, kui vaimne meedium on võimeline endasse tõmbuma ja vabaks laskma end punktini kus teadliku meele kontroll lubab seansil toimida vaimu mõju all. Üldjuhul on teada, et kui vaimne meedium on sügavas transiseisundis, siis nad ei ole teadlikud kommunikatsioonist. Vaim peab meediumi transis oleku ajal töötama meediumi vaimsete protsesside, teadvuse ja alateadvusega.

Transi meediumluse protsess hõlmab endas eelkõige energiate ühildumist; meediumi energiad koos vaimu energiatega. Sulandumine võib varieeruda nii transi tasemelt kui sügavuselt. Vaim ei pea tingimata sisenema meediumi keha füüsilisse ruumi, vaid võib töötada ka läbi meediumi aura.

Võib tunduda, et mida enam vaim lähemale jõuab, võib see viia sellise valearusaamani nagu omaks vaim „otsest kontrolli“ keha üle et ehk nagu meediumi keha oleks „üle võetud“ mingil viisil. Publik võib tunda, et mingil hetkel meedium on „ära läinud“ kui ta on sügavas transis ja nad räägivad otse teise isikuga, kellel on teistsugune käitumisviis, žestid, sugu, vanus, hääletoon, aktsent, jne.

Tegelikult on tegelik protsess palju vähem otsesem kui see tundub. On leitud, et sellises transiseisundis vaim mõjutab rohkem meediumi füüsilist keha, kui et kontrollib seda, just nagu nukunäitleja tõmbab marionetti nööridest või kus ühelt poolt pressitakse kummiseina ja teiselt poolt vaatajale avaldub pilt, mis seinale pressitud sai, et ehk kogu käitumine ja kommunikatsioon tuleb esile läbi meediumi. On ka väidetud, et vaimud pigem mõjutavad meediumi füüsilise keha primitiivset närvisüsteemi, et saavutada soovitud tulemust.

Esialgses faasis, kui vaim hakkab sulanduma meediumi keha energiatega, võib esineda juhuseid, kus meediumi keha võib väriseda või väänelda; seda võiks võrrelda sellega kui auto käikude hammasrattad ei lähe kohe kokku. Aga mõne aja pärast, kui sulandumise protsess muutub sujuvamaks, siis need ilmingud taanduvad.

Vaimne meedium võib töötada ka teiste vahenditega lisaks selgeltnägemisele , –kuulmisele, – tajumisele ja transiseisundile. Nendeks võimalusteks on inspireeritud rääkimine või kirjutamine ja automaatne kirjutamine.

Inspireeritud rääkimist (ingl k. inspirational or inspired speaking) peetakse rohkem sarnaseks selgeltkuulmisega kui näiteks transiseisundiga (kuna ei osata päris täpselt määratleda, kui sügaval transiseisundis peaks meedium olema), sest sõnad lihtsalt tulevad meediumile üks hetk pähe just vahetult enne kui meedium hakkab rääkima.

Inspireeritud kirjutamist (ingl k. inspirational or inspired writing) peetakse samuti rohkem selgeltkuulmisega sarnasemaks, sest ei saa päris täpselt määratleda kui sügaval transiseisundis meedium töötab.

Sellise vaimse meediumluse vormi, nagu automaatne kirjutamine (ingl k. automatic writing) puhul meedium istub ja hoiab kirjutusvahendit paberi kohal ja vaim hakkab mõjutama meediumi käe reflektoorseid lihaseid üsna kiiresti, et anda edasi kommunikatsiooni paberile. Terveid raamatuid on sedasi valmis kirjutatud. Meedium ei pruugi jällegi olla teadlik kommunikatsiooni sisust kuni ta loeb seda lõpuks. Geraldine Cummins on üks näide kuulsast automaatse kirjutamise meediumist. Jällegi selle meediumluse vormi puhul ei pea meedium minema transiseisundisse, kuigi mõned lähevad transiseisundisse mingile tasemele.

Eestiski levib hulk nö. kanaldatud meediumraamatuid - Krayon, Urantia, Jutuajamised jumalaga, Indigolapsed. Väidetavalt on Eestis 100-150 regulaarset kanaldajat, kes koostöös teiste riikide vaimsete inimestega jumalikku armastuse energiat meie kõigi heaks kanaldavad. Veel on ilmunud Eestis lahkunud Luule Viilma kanaldatud ellujäämise tarkusi. Kanaldatud informatsiooni pole aga samas põhimõtteliseltki võimalik mitte millegagi kontrollida. Kui keegi kanaldab enda teada mõnda konkreetset tegelast - Jeesusust, Kleopatrat, peaingel Miikaeli või lausa jumalat ennast, siis jutu sisu sõltub kanaldajast, mitte kanaldatavast nagu võiks ehk ekslikult eeldada.

Meediumlus jaguneb kaheks: vaimne ja füüsiline meediumlus. Alljärgnev visuaalne jaotuvustabel annab ülevaadet sellest, mida peetakse vaimseks ja mida füüsiliseks meediumluseks.

Füüsilise meediumlusega tegeletakse järjest harvem, põhjuseks on enamasti see, et see on ajanõudlik (seanssidel peab käima korduvalt, samal ajal ja samas kohas, samad inimesed), see nõuab meediumilt tohutult energiat ja sügavat keskendumist (füüsiline meediumlus viiakse läbi sügavas transiseisundis) ning kaasaeg (tehnika, inimeste olemuse muutus - rohkem oodatakse kiireid tulemusi, välditakse vaikust jne) on muutnud ka teispoolsuse käitumise teistsugusemaks - enamasti kasutatakse seetõttu vaimset meediumlust, kus informatsiooni saamiseks kasutatakse erinevaid meeli (nt selgeltkuulmine, selgelt tundmine jne).

Sa teostad meediumi praktikat ja suhtled teispoolsusega.

Sinu vastas on klient, kes väga soovib oma lähedasega kontakti saavutada läbi meediumi. Meediumina pead sa esmalt tuvastama, kellega on tegu, et ehk kes on see, kes tuli kontaktiks kliendile. Kes on see vaim? Võimalik, et sul tekib (selgelt)teadmine, kellega on tegu; võimalik, et sul on (selgelt)kuulmine ja vaim ise ütleb sulle seda; võimalik, et sul tekib (selgelt/visuaalselt)nägemine ja sa näiteks näed, kellega on tegemist. Aga, kui ükski eelnevalt nimetatud meetoditest ei toimi, siis on võimalik kasutada keha kaardina. Lihtsalt mõtle korraks sellele, et vaim saab sinu keha kasutada kaardina, määratlemaks, kes ta on vastaspoolele.

Allolevalt pildilt on võimalik kaardilt näha, et parem pool on (üldjuhul) meespool ja vasak pool kuulub (üldjuhul) naispoolele. Enamasti on see nii, kuid erinevate meediumite lõikes võib olla ka teistpidi - aga see selgub praktika käigus.

Kui sa tunned energiat/puudutust/mingit teistmoodi tunnet näiteks vasakpoolsel rangluu tasandil, siis sa tead, et ühenduses on vastasistuja vanaema. Kui aga vibratsiooniline tunne tekib näiteks paremal pool rindkere tasandil, tead, et ühenduses on vastasistuja isa.

Ma olen Vaim Sinus eneses. Ma olen tasakaal ja harmoonia. Otsi mind hirmu rahutusest ja ahastusest ja ma olen leevendav palsam, mis ravib. Ma olen valgus Sinu valu ja üksilduse hämaruses. Sa leiad mu aja rahulikkusest, sest ma olen rahu, mida Sa otsid kui Sa surud alla frustratsiooni ja viha, mis rebib Sind pooleks, sest ma olen seal Sind juhendamaks läbi Sinu elu pettekujutluste ja pettumuste.

Ma olen Vaim Sinus eneses. Ma räägin Sinuga austusega ja väärikusega ja kui Sa kuulad, siis Sa tead, et ma armastan Sind, tõepoolest nagu Sa ei armasta iseennast. Ma näen Sinu kantava maski mitmeid külgi ja tõesti, ma armastan neid kõiki. Ma olen Vaim Sinus eneses. Leia mind oma meele eraldatusest ja vaikusest ja ma toon esile headust ja armastust oma võimsusest.

Ma olen Vaim Sinus eneses ja ma vaatan aja hooaegade vaheldumist. Ma olen Sinuga kui Su süda ruttab edasi kevadesse. Ma olen õnnelik koos Sinuga Sinu suve rahulikkuses. Kui sügis tuleb ja viib ära unistused, mis kunagi ei saa tõelisuseks, siis olen ma seal, et lohutada Sinu murdunud südant. Talvel ma pakun Sulle kannatlikkust ja rahu, mida saad luua täiuslikuks koos minuga, mis tugevdab ja toetab kõiki Sinu päevi.

Tõepoolest. Ma olen Vaim Sinus eneses ja ma tean kõiki Sinu meeleolusid, sest ma olen Sina ja Sina oled mina. Ma näen, ma tunnen, ma tean, vaid seepärast et me oleme üks, Sina ja mina kasvame koos kui hooajad tulevad ja lähevad kuniks me oleme saanud rahuks Jumala vaikuses.

Kuni me mõistame, et oleme üksteisega koos, siis oleme ka rahul, ma armastan seda, mida Sa oled ja milleks Sa saad, sest tõesti mina olen Sina ja Sina oled minu kuni igavikuni.

Me liigume koos, Sina ja mina, ja mina kui Päike ja nagu Kuu, liigun rütmis mis on sama vana nagu aeg iseenesest. Kuu võib kaduda ehk mõneks ajaks ja ainult valguse viirud lõikavad öö tintmusta pimedusse, aga olles seal Vaim Sinus eneses annan ma Sulle jõudu uskuda meisse ja ellu.

Ma olen Vaim Sinu enese sees. Ma olen üks osa Sinust, mida Sa võid heita kõrvale läbi aegade ja ikkagi Sa ei saa eksisteerida ilma minuta, sest mina olen Sina ja Sina ja mina oleme üks. Koos oleme me Jumala Valgus.

Pilt: radishtm.deviantart.com

Levinud matusekõne, kirjutatud Henry Scott Hollandi poolt

Surm ei tähenda midagi
Surm ei tähenda midagi,
Ma olen vaid lipsanud teise tuppa,
Mina olen mina ja Sina oled Sina,
Mis iganes me olime üksteisele, oleme ikka veel,
Kutsu mind ikka mu vana tuttava nimega,
Räägi minuga samal lihtsal viisil nagu tegid Sa alati,
Ära muuda tooni oma hääles;
Ära kanna tõsidust või kurbust,
Naera nagu me alati naersime oma väikeseid nalju.
Mängi, naerata, mõtle minule, palveta minu eest.
Lase mu nimel olla hea kõlaga nagu see alati oli.
Räägitagu sellest ilma mõjuta kuis vaimu vari selles oleks.
Elu tähendab kõike mida see on kunagi tähendanud.
See on sama nagu see kunagi oli; seal on täielikult lõppematu jätkuvus,
Miks peaksin ma olema meelest väljas kui ma olen nähtavusest väljas?
Ma lihtsalt ootan Sind, vahemaa taga, kusagil väga lähedal, lihtsalt ümber nurga.
Kõik on hästi.

Henry Scott Holland

Mis on informatsioon?

Kõik, mida maailmast teame ja millesse usume, põhineb informatsioonil. Informatsiooni oleme saanud, saame ning hakkame saama meid ümbritsevast maailmast. Just seetõttu võibki eeldada, et informatsioon on see lähtepunkt, see esmane tasand, millest saab alguse meie elu. Nii on öeldud ka Piiblis: „Alguses oli Sõna…”, s.t. alguses oli informatsioon. Kuigi informatsioonist on kirjutatud tohutul hulgal raamatuid, pole sellele kindlat määratlust.

Michael Bucklandi (UC Berkley Informatsiooni Kooli emeriitprofessor) tüpoloogia eristab informatsiooni mõiste käsitlemisel kolme kategooriat (1991):

• Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist, infoedastust ja näitab inimese teadmiste seisundi muutumist.
• Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias omandatut.
• Informatsioon kui „asi“, mis viitab informeerivatele andmetele.

Mis vahe on informatsioonil ja andmetel? 

• Informatsioonil iseenesest puudub vorm, see tekib alles esituse ehk andmete kaudu.
• Erinevalt andmetest on informatsioonil tähendus, olulisus ning eesmärk.
• Andmed muutuvad informatsiooniks, kui nende looja lisab neile tähenduse.

Mis on energia?

Et aga andmetest saab konkreetne teadmus („asi“), mis protsessi (infoedastuse) mõjul viib teadmis(t)eni toimub füüsikalises mõttes andmete liigutamine, mis kokkuvõttes võrdub pingutusega. Igasugune pingutus on töö, aga töö või toimingu tegemiseks on tarvis energiat. Seega informatsioon on käivitusmehhanismiks energia avaldumisele, olles sisuliselt nagu programm. Informatsiooni edasikandmiseks on vajalik energia.

Energia ja informatsioon on vastastikku seotud. Ei saa olemas olla energiat ilma informatsioonita ja informatsiooni ilma energiata. Kuid energia pole mitte kunagi abstraktne, ta kannab endas alati informatsiooni ning olenevalt selle info iseloomust, omab ühtesid või teisi omadusi.

Vaatleme nüüd elu ja inimest energeetilisest seisukohast. Inimene koosneb eri tiheduse ja omadustega energiavooludest. Kõige tihedam energeetiline substants inimeses on tema luud, liikmed ja kõige peenem, mis allub veel meie mõõtsüsteemidele, on gaasid (aga isegi mõtteid on juba püütud mõõta). Iga energiavool sisaldab vastavat informatsiooni. Seega on inimkeha, aga nagu ka muud kehad: õis, puu, rohukõrs jne, jaotatud põhikomponentideks, milleks on energia ja informatsioon. Ainus erinevus sinu ja puu vahel seisneb informatsiooni ja energia sisalduse erinevuses teie kehades. Materiaalsel tasemel olete te mõlemad, sina ja puu, moodustatud ühtedest ja samadest ringkäigus liikuvatest elementidest: peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja teistest elementidest pisitillukestes kogustes. Seepärast ei erinegi sina ja puu mitte süsiniku või vesiniku või hapniku poolest. Tegelikult vahetate sina ja puu ju teineteisega lakkamatult oma süsinikku ja hapnikku. Järelikult erinete teie kaks energia ja informatsiooni poolest.

Mis on vibratsioon?

 Informatsioon kandub energia toimel edasi vibratsioonina. Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine.

Vibratsioon koosneb lainetest, millel on sagedus ja mille sagedust saame mõõta täisvõngetes. Seega koosneb vibratsioon lainetena edasikanduvast informatsioonist, mille edastamise kiirust saame mõõta sagedusena.

Mis on laine, võnkeperiood ja võnkesagedus?

Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine.

Võnkeperiood on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund.
Võnkesagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate arv ajaühikus ehk võnkeperioodis. Sageduse ühik on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Nt pendli sagedus on 1 Hz siis, kui pendel teeb 1 sekundi 1 täisvõnke (täisvõnge- pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja samasse tagasi).

Faas on punkt, kuhu laine on oma võnkerännakutel jõudnud. Lained on "ühes faasis" siis, kui nad mõlemad jõuavad aineharjale või lainepõhja samaaegselt; ei ole tähtis, kas neil on seejuures sama või erinev sagedus. "Ühes faasis" tähendab sedasama, mis "sünkroonis".

Lainete üks tähtsamaid omadusi on see, et nad on informatsiooni kodeerijad ja kandjad. Kui kaks lainet on ühes faasis ja kattuvad üksteisega - see tähistatakse tehnilise terminiga "interferents" - siis on lainete kombineeritud amplituud suurem kui kummagi laine amplituud eraldi võetuna. Signaal muutub tugevamaks. Selle tulemusel tekib infojälg ehk infovahetus, mida nimetatakse "konstruktiivseks interferentsiks". Kui üks laine jõuab harjale hetkel, mil teine laine läbi lainepõhja, siis need lained neutraliseerivad üksteist - seda protsessi nimetakse "destruktiivseks interferentsiks". Pärast põkkumist sisaldavad mõlemad lained kodeeritud energia kujul üksteise kohta informatsiooni, muuhulgas kogu seda informatsiooni, mida teine laine sisaldab. Interferentsimustriga kaasnev pidev informatsiooni akumuleerimine ning lained võivad mahutada praktiliselt lõputul hulgal informatsiooni.

“Kui soovid avastada universumi saladusi, siis mõtle energia, sageduse ja vibratsiooni peale,“ ütles Nikola Tesla. Tänaseks on tema väide leidnud kinnitust ka teaduslikult. On fakt, et kõik, sealhulgas meie kehad, koosnevad energiast, mis vibreerib erinevatel sagedustel.

Albert Einstein tõestas samuti, et kõik on tehtud energiast. Energia on võnkumine ehk vibratsioon ja teadus on näidanud meile, et on olemas palju erinevaid vibratsioonivahemikke. Näiteks teame, et on olemas nähtav valgus, aga on olemas ka palju erinevaid valguskiirgusi, mida meie silmad ei ole võimelised nägema. Einstein näitas meile, et universum on energiasageduste kontiinum, kuid mõned neist sagedustest ei ole tuvastatavad meie meelte või teaduslike instrumentide abil.

Tänapäeva teadus on selgitanud, et kogu materiaalne universum on energiast tehtud. Teadus on selgitanud ka seda, et energiat ei saa luua ega hävitada. Mateeria on erilisel moel struktureeritud energia (näiteks elementaarosakesteks, aatomiteks, molekulideks) ja seda juhib informatsioon. Energia võib muutuda mateeriaks, samuti nagu ka mateeria muutub energiaks. Võib öelda, et mateeria on tihenenud energia.

Einsteini erirelatiivsusteooria seob energia ja massi jäävuse seaduse üheks. Seda väljendab võrrand kujul E= mc2, kus kus E on energia, m mass ja c on valguse kiirus vaakumis. Massi ja energia ekvivalentsuse tõttu võib mass muutuda energiaks ja vastupidi.

Selline  energia säilitamise seadus kinnitab, et energia ei kao kunagi ega kuhugi, vaid muundub ühest olekust teise:

• ookeanide vesi muundub veeauruks, mis on samuti üks energialiike
• ülespoole liikudes muutub veeaur pilvedeks, seejärel allasadavaks vihmaks– jällegi üks energialiik: toimub vaid muundumine.

Kogu maailm on informatsioon ja energia, mis pidevalt tsirkuleerib ümber meie, muutub ja on vahetusprotsessides kõigi ja kõigega. Laiemalt mõeldes, kogu universum on oma põhiloomuselt energia ja informatsiooni liikumine.

Kuna kogu energia vibreerib ja võngub erinevate sagedustega, siis vähemalt atomaarsel tasandil koosneb inimese keha tegelikult vibreeriva energia erinevatest liikidest. Inimese füüsiline keha on aine, millel on mass ja maht. Einsteini ja kvantfüüsika seisukohast lähtudes on biokeemilised molekulid, millest koosneb füüsiline keha, tegelikult vibreeriva energia vorm.

Inimese keha koosneb süsteemidest – närvisüsteem, vereringesüsteem, seedesüsteem, immuunsüsteem - ja süsteemid omakorda organitest. Ja iga organ koosneb tohutust hulgast rakkudest, mille moodustavad tuum jt. organellid. Rakutuumas asub DNA ja RNA. Igal raku osakesel on oma funktsioon ja roll: rakk on väikseim kehas tegutsev üksus, rakud on pidevas vibratsioonis, laienedes ja kokku tõmbudes, vibratsioon loob iga raku ümber energiavälja. Kogu raku sisemust nimetatakse aineks. Kui rakk pidevalt vibreerib ja kokku tõmbub, muundub raku sisemuses asuv aine energiaks rakust väljaspool olevas ruumis. Raku laienedes muundub rakust väljaspool olev energia taas rakusiseseks aineks.

Ka sinu füüsilist keha ümbritseb energiaväli, mis ulatub kehast väljasirutatud käte kaugusele. See on nii infokeskus kui ka ülitundlik tajusüsteem. Me “suhtleme” pidevalt selle süsteemi abil kõigega enda ümber, see on omamoodi teadvuslik elekter, mis saadab ja võtab vastu inimkehade sõnumeid. Neid energiavälja sõnumeid me tajumegi intuitiivselt.

Kuna kõik on energia, siis siit järeldub, et kõigil tunnetel on spetsiifiline vibratsioon. Elamused, mis kannavad meie emotsionaalset energiat energiaringes, on: mineviku- ja praegused suhted, nii isiklikud kui ka tööalased; tugevad või traumaatilised läbielamised ja mälestused; omaksvõetud uskumused ja suhtumised, kaasa arvatud kõik vaimsed tõekspidamised ja ebausk. Nende läbielamistega kaasnevad emotsioonid (informatsioon) kodeeritakse meie kehasse ja neil on oma osa rakukoe moodustamisel, mis seejärel loob neid emotsioone peegeldava energia. Et ehk meie hoiakud, suhtumine ja mõtted on energia, millel on oma vibratsioonisagedused. Seega koosneme me tervenisti informatsioonist, mis ongi meie energeetiline-, mentaalne- ja emotsionaalne struktuur, mis sisaldab tohutu suurt hulka sellega seotud infot.

Energiaväljad on olemas kõigil materiaalse maailma esemetel ja olenditel. Mõnedes on neid rohkem, teistes vähem. Inimeste füüsilisest kehast väljaspool asuvat energiavälja nimetatakse auraks.

Aura ümbritseb inimese keha, nagu tulekuma küünlatahti. Auraväli on mitmetasandiline vibreeriv struktuur inimkehas ja selle ümber. Auraväli ulatub igas mõõtmes isikliku keharuumi pinnast kõigisse suundadesse umbes 5 cm kuni 8 meetri kaugusele.

Teadlased on sisukohal, et ühtne energiaväli koosneb kas teadusele tundmatutest energialiikidest või peenema võnkesagedusega ainest. Aura on olemas igal pool, kogu ruumis, nii elus kui ka eluta aines ja seob neid nõnda omavahel. Aura on "vibratsiooniline kest", peenenergiaväli ehk elektromagnetväli, mis ümbritseb kehasid, peegeldades ainevahetuslikke ja psühholoogilisi protsesse. Sellele on omased teatavad tunnusjooned, näiteks värv, intensiivsus, ulatuslikkus. See kirjeldab kogu meie eksistentsi, selle struktuuri iseloomustab pidev muutumine, mida mõjutavad sisemised ja välised tegurid. Auraväli on interaktiivne, võttes ja eraldades energiat. Seepärast suudadki sa tajuda inimesi või lugeda nende personaalsust, kui nad satuvad sinu auravälja.

Te võtate  pidevalt vastu vaimse energia voolu, mis voolab teie hinge. Teie hing väljendab seda energiat läbi oma mõtete, tunnete ja tegude. Energia väljendamise protsessis muudetakse see energia vastavalt teie teadvuse seisukorrale.

Aura talletab endas energiavooluna informatsiooni ning tema uurimine annab olulist infot meie mõtete ja tunnete kohta. Inimese aura on munakujuline, see ulatub peast ülespoole ja jalgadest allapoole, kõhust ettepoole ja seljast tahapoole, seega kattes ja kaitsetes kogu keha. Mõne inimese aura on suhteliselt väike, tema füüsilisest kehast mitte just väga kaugele ulatuv, teisel aga jälle suur ja igas suunas kiirgav. Tavaliselt ulatub aura umbes meetri jagu inimkehast ülespoole, ette ja taha ning veidi vähem allapoole.

Auravälja talletunud mõtted, tunded, kogemused on energeetilised jäljed („psüühilise energia jäljed“) ehk unikaalsed elektromagnetilised sagedused isiku energiaväljas, moodustades energeetilise keele/koodi, mis sisaldab otseselt ja sümboolselt informatsiooni, mida sensitiiv suudab lugeda.

Otsene informatsioon. Näiteks kui oletada, et sul oli algkoolis matemaatikaga probleeme. Teadmine, et kaksteist on tosin, ei sisalda endas tavaliselt emotsionaalset laengut, mis mõjutab rakukudede tervislikku seisundit (st tegu on alles andmetega). Teisest küljest, kui õpetaja alandas sind, sest sa ei teadnud seda fakti, siis on see kogemus rakke kahjustava emotsionaalse laenguga (andmehulgast tekkis informatsioon), kui sa hoiad täiskasvanuna sellest mälestusest kinni või kasutad seda vahendina, millega kindlaks määrata, kuidas kriitikasse, võimu esindajatesse, haridusse ja ebaõnnestumisse suhtuda (informatsioon liigub energiavoolu mõjul ja on talletunud informatsioonina sinu auravälja). Sensitiiv võib üles korjata otsese kujutluspildi sinu kõnelusest õpetajaga või mõne muu negatiivse sümboli, mis on selle elamusega seotud.

Sümboolne informatsioon. Mõnikord on energiast saadud muljed sümboolsed. Näiteks ühe hingamisraskustega patsiendi puhul tekkis mul sümboolne kujutluspilt, et ta seisis karistussalga ees ja talle tulistati otse südamesse. Tegelikult ei olnud temaga seda juhtunud, kuid vaatamata suurele hulgale meditsiinilistele analüüsidele ei suudetud tema seisundi füüsilist põhjust kindlaks teha. Kui rääkisin saadud muljest, jutustas mees, et naine oli teda mitu korda teiste meestega petnud ning et naise teguviis tekitas temas just südamesse tulistamise tunnet. Tunnistades emotsioone, mida ta varem oli püüdnud eirata, suutis mees lahendada nii oma tervise- kui ka abieluprobleemid.

Minnes tagasi energia jäävuse juurde, siis energiat ei saa luua aega hävitada; teda saab ainult teise energiavormi ümber muuta. Selle fakti tähtsus on selles, et inimolendite poolt genereeritud energia ei kao lihtsalt ära. Osa inimolendite poolt genereeritud negatiivsest või positiivsest energiast jääb nendega. Välja tasandil on kogu info inimesega kogu aeg kaasas.

Põhjusel, et energiat saab iseloomustada võnkumisena, siis saab omistada energiale ja tema osakestele lõpmatult palju erinevaid kvaliteedi ja kvantiteedi näitajaid – sageduskõverate kujud, võnkesagedused, lainepikkused, liikumiskiirused, liikumisesuunad, esinemissagedused, polaarsus jms, mis annavad arvutult eritasemelisi energiaid. Aura koosneb mitmest kihist, mille iga kiht läbib temast allpool olevaid kihte, moodustades ühtse kogu keha ümbritseva terviku. Kehale kõige lähemal olev kiht on eeterlik keha, mis peegeldab kõige enam füüsilise keha olekut, sellele järgneb emotsionaalne keha, mis, nagu nimigi ütleb, peegeldab meie tundmusi ja emotsioone. Kolmandaks aurakihiks on vaimne keha, mis on seotud meie mõttetegevusega. Astraalne kiht neljanda kihina on seotud armastuse ja suhetega. Neile järgnevad aura välimised kolm kihti: eeterlik mudel, taevalik keha ja kroonmudel. Aurade uurijate seas on aurakihtide täpse terminoloogia vallas lahkarvamusi.

Pole olemas sellist asja nagu aeg.
Minevik, olevik ja tulevik leiavad aset samal ajal.

(McTaggart, L. „Väli“)

Kuna energia ei kao ega teki juurde, vaid jääb ilmaruumi alles, tekib informatsiooni reservuaar. Terve olemasolev meie ruumis on tegelikult ju vaid üks tasapinnaline osakeste kajastus. Iga füüsiline objekt on moodustatud infost, mida kannavad osakesed, mis moodustavad meie kehad, meid ümbritseva nähtava maailma. Infoväli on meie sees, meie kõrval ning kõikjal. Terve universum ongi üks suur infoväli, iga energiaosake kannab endas teatud osa globaalsest infost, kõigest olnust ja olemasolevast. Seda nimetatakse ka Nullpunktiväljaks.

Peale selle, et nullpunktiväli sisaldab tohutu hulga energiat, on ta ka infokandjaks. Seda tänu lööklainetele, mida nimetatakse kvant-vaakumlaineteks.

Inimese närvisüsteem pole mitte ainult suuteline saama teadlikuks omaenese kvantvälja informatsioonist ja energiast, vaid kuna inimese teadvus on oma suurepärase närvisüsteemi tõttu lõpmatult elastne, siis suudad sa ka teadlikult muuta informatsioonisisu, mida tekitab su füüsiline keha. Sa võid teadlikult muuta omaenda kvantmehaanilise keha energia- ja informatsioonisisu, ja seega mõjutada oma avardunud keha - oma keskkonna, oma maailma - energia- ja informatsioonisisu ja panna selles asju avalduma.

Kogu maailma või Universumi informatsiooni kogumit tuntakse ka nimetuste all üldine infoväli, teadvusväli, ka kvantväli ehk nullpunktiväli. Laialt levinud arvamuse järgi jäävad infovälja alles kõik teadmised, teod, tegematajätmised, sõnad ja mõtted - ühise nimetajaga energia - mis kunagi loodud.

Infoväli kui selline, ei ole tegelikult mingi eraldiseisev substants, milles käia ja sealt teadmisi ammutada. Infoväli on tegelikult lihtsalt teatud sagedus meie ilmaruumi moodustavas aines, kus on võimalik ennast pigem häälestada teatud infole ning siis läbi selle häälestumise kokku koguda infokillud üle terve universumi tolle sündmuse kohta.

Lühidalt öeldes – sinu mõtted ja mälestused on kontsentreeritult salvestunud sinu keharakkudes ja sinu kehaenergias, ent veidi hajutatult üle terve universumi.

Mateeria koosneb elementaarosakestest nagu prootonid, neutronid ja elektronid, mis omakorda koosnevad veel väiksematest osakestest, mida nimetatakse kvarkideks. Energia moodustavad jõud, mis samuti koosnevad osakestest. Energiakanal kannab informatsiooni jõuosakeste kujul. Need osakesed on vahetuses mateeria osakestega. Näiteks elektromagnetilise jõu kandjateks on footonid.

Nullpunktiväli on allpool kogu mateeriat asetsev väli, millega materiaalne maailm igal hetkel ühenduses on. See väli tekib aatomisiseste osakeste omavahelise suhtluse tulemusena ning selle välja kaudu oled sa kõikide asjadega maailmas ühenduses. See väli võimaldab selgeltnägijatel näha 1000 km kaugusele ning samuti võimaldab see väli selgitada kaugtervendamist ning muidu müstika alla klassifitseeritavaid nähtuseid.

Nullpunktivälja olemasolu viitab sellele, et kogu universumis leidu v energia on omavahel ühenduses lainetega, mida leidub igal pool ajas ja ruumis ning mis võivad kanduda lõpmatult kaugele, sidudes universumi ühe osa kõikide teiste osadega.

Ei lühi- ega pikaajaline mälu ei salvestu üldse mitte ajus vaid on talletatud nullpunktivälja. Aju on lihtsalt mehhanism, mille abil on võimalik tegelikku salvestisse – infovälja – talletatud infot välja otsida ja lugeda.  Sünnipäraselt oskavad seda kõik inimesed, kuid valdaval enamikul need võimed hääbuvad.


Ega see „lugemisoskus“ olegi otseselt lugemise või vaatamise oskus, pigem inimese võime häälestuda infot kandva energia vibratsioonile.

Arengubioloogias tuntud termin “morfogeneetiline väli” tähistabki seda rakkude teket ja sisemist koostööd koordineerivat jõudu. Cambridge Ülikooli biokeemik Rupert Sheldrake laiendas seda ideed nii, et rakusisene DNA toimib nagu antenn, mis sellest morfogeneetilisest väljast juhendeid vastu võtab. Ja spekuleeritakse, et organiks, mis on võimeline selle välja ja kõikide keharakkudega DNA tasandil elektromagnetimpulsside läbi suhtlema on käbinääre.

Käbinääre tekitab ja võtab vastu torsioonvälja ehk – torsioon on spin- ehk pöörisväljad „peenmateriaalses maailmas“, mis kannavad informatsioonilist vastasmõju. Torsioonväljad on heaks seletuseks telepaatiale, telekineesile, distantsilt ravimisele jne.

1886. aastal leidsid kaks anatoomi H. W. De Graff ja E. Baldwin Spencer üksteisest sõltumatult, et käbikeha on justkui rudimentaarne silm, kuna sellel on kõik tavalise silma olulised omadused: pigmendiga võrkkestarakud ümbritsevad sisemust, mida täidab läätselaadne mass. Hilisemad katsed on tõestanud, et see reageerib valgusele nii otseselt kui ka kaudselt silmade kaudu vastuvõetava närvisignaali kaudu. Ei saa olla kokkusattumus, et India joogide ja teiste iidsete traditsioonide pühad tekstid on viidanud käbikehale kui intuitsiooni silmale või kolmandale silmale.

Antiik-Kreekas peeti käbinääret “tarkuse silmaks”, mis võimaldab meile juurdepääsu mõtteväljadele (Realms of Thought).

Ootamatu ülevaade või loovus – paljud inimesed kogevad tunnet, kui nad on kõige loovamad, justkui informatsioon tuleks kuskilt mujalt ja lihtsalt voolaks neist läbi. See võib olla saavutatud kui inimene tõstab oma vibratsioonitaset silmapilkselt ja saavad seeläbi ühenduse Nullpunktiväljas asuva teadmiste reservuaariga.

Aura lugemine, selgeltnägemine – lugeja liigub kõrgemale teadvusetasandile, et tõsta oma vibratsiooni selleks et resoneerida koos Nullpunktiväljaga ja saada seeläbi ligipääs andmetele, mida soovitakse lugeda kui ka lugeda inimese energiakeha.

Kanaldamine – kanaldaja tõstab oma vibratsiooni et ühenduda energiakehadega, mis on juba taasühinenud Nullpunktiväljaga ja resoneerivad seal väga kõrgel tasemel.

Mõtete lugemine – lugeja tõstab oma vibratsiooni, et ühilduda subjekti energiaväljaga ja siseneb tema mõtetesse.

Psühhomeetria – praktika, kus hoitakse mingit eset ja „loetakse“ selle mineviku või oleviku informatsiooni. Tajuja saab informatsiooni Nullpunktiväljast ühildudes objekti resonantsi (oma-võnkesagedusega) ja inimesega, mida/keda loetakse.

Déja vu – inimesel on silmapilkne ühendus Nullpunktiväljaga, saades tuleviku informatsiooni, mis lõpuks tuleb.

Sünkroonsus, tähenduslik kokkusattumus – indiviid tõstab oma vibratsiooni sagedust, et ühilduda Nullpunktiväljaga ja saadab sõnumi keerlema üle Universumi. See mõttesaadetis resoneerib, tõmbab tagasi ihaldatud või soovitud informatsiooni, inimese või allika.

Hinged – kõrgelt laetud hingede energiakehad, kes on ikka veel kinni oma valusates või maandatud mälestustes. Nad ei ole suutnud tõsta veel oma vibratsioonitaset piisavalt, et lahkuda.

Kaugvaatamine – saaja resoneerib läbi Nullpunktivälja et ühilduda/ häälestuda signaali saatja energiaväljaga (energiakehaga).

Eelmiste elude kogemused – eelmiste elude uuesti läbikogemine on võimalik tänu sinu praegusesse energiakehas olevate eelmiste elude mälestuste jäänuste tõttu.

Fantoomjäsemed - mitmed amputeeritud kogevad kaotatud jäsemes valu. See toimub seetõttu, et jäsemete energia on ikka veel alles.

Väljaspool keha kogemused – sündmus või emotsioon põhjustab astraalkeha – mis jääb ühendatuks füüsilisega kehaga „hõbedase juhtme“ abil – reisimist läbi Nullpunktivälja, et külastada minevikku, olevikku ja tulevikku.

Sünnieelne mälu – mõned inimesed mäletavad hüpnoosi või teiste kõrgete teadvusetasemete juures detaile emaüsast või ema poolt vaadatuna sünnieelseid hetki. See on võimalik täieliku teadvustamise seisundis, kus informatsiooni kogutakse jällegi energiaväljast.
Surma-lähedane kogemus – kui surm läheneb inimese hingele, siis tema vibratsioon tõuseb järsult, lubades teadvusel „avada uks“ Nullpunktivälja. See juhtub nii, kui paljud näevad justkui oma elu möödumas ühes silmapilgus. Kui inimesi kutsutakse tagasi nende maisesse reaalsusesse, siis nende vibratsioon alaneb ja energiakeha pöördub tagasi Maale.