28. märtsi Noor Kuu on astroloogilise aasta esimene noor kuu, mis oma olemuses rõhutab eriti tugevalt uusi algatusi. Kuigi kõik kuu loomised esindavad uusi alguseid mingites valdkondades, siis praegune Noor Kuu, mis on Jäära tähemärgis, on kindlasti üks tugevamaid ja võimsamaid, et panna paika oma eesmärke.

Sodiaagi esimese märgina, sümboliseerib Jäär juhiomadusi, uusi ideid ja algatuste võtmist. Olles tule märk, kirjeldab seda kõige paremini plaanide tegemine, edasi liikumine, uue suuna valimine.
Kui 2016. aasta tähistas asjade lõppemist, siis 2017. aasta tähistab uusi alguseid. Pragu on aasta üks tugevatoimelisem aeg, et mõelda, mida sa soovid oma ellu tõmmata ja järgmistel kuudel luua. See on ka ideaalne aeg, et mõelda, kuidas laiendada oma soove ja unistusi. Kas sinu eesmärgid, unistused ja soovid vajaksid laiendamist? Kas sa püüad samu vahendeid või mõtlemist kasutades neid ellu viia? Võib-olla on aeg rakendada teistmoodi tegevuskava, et tuua enda ellu uut ja loovat energiat.

Pole vahel, milline tähemärk oled sina, pea meeles, meis igas ühes on killuke igast tähemärgist ja seeläbi mõjutab Jäära märk meid kõiki. Seega võime tunda end sellel ajal impulsiivselt, ennast maksmapanevalt ja valmis tegema asju, ilma põhjalikumalt läbimõtlemata. Mõnikord aga just selline energiahulk ongi meile vajalik, et liikuda välja vanadest läbikäidud rööbastest ja liigutada seismajäänud energiaid. Noore Kuu ajal on väga hea seada eesmärke ning Jäära tähemärk, mis on enesele suunatud ja fokusseeritud, toetab seda täiel määral. Jäära tähemärk tähistab uusi algatusi ja nüüd on sobiv aeg selleks, et mõelda iseendale. Kui see on sinu jaoks ebamugav, siis meenuta, mida sulle öeldakse lennukis ohutusinstruktsiooni läbi viies: kõigepealt pane endale hapnikumask pähe ja alles siis aita teisi. Seega on oluline kõigepealt oma enda vajaduste eest seismine.

Antud kuuseis annab meile just seda vajaminevat energiat, et tegutseda, kui oleme viimasel ajal tundnud end loiu ja ebaproduktiivsena. Jäära tähemärk aitab meil läita seda lõket, mida oleme valmistanud ette talvekuudega, motiveerides meid tegutsema.

Antud Noor Kuu Jäära tähemärgis aitab ka liikuda edasi hirmudest ja võimaldab asjadel toimuda. Kuu tuletab meile meelde, et oleme oma valikud teinud ise, seega süüdistamine, viha ja kahetsus hoiab meid paigal minevikus ja takistab edasi liikumast nii emotsionaalselt kui ka vaimselt. See on aeg, et võtta isiklik vastutus oma tegude eest, mida oleme teinud. Kui suudad andestada ja lasta lahti, on edasiliikumine palju kergem. Uus tsükkel on alanud.

Antud ajal võid siiski tunda emotsionaalset lainetust põhjusel, et oma hirmudega tuleb silmitsi seista. Selleks, et uuesti end tasakaalu saada, mediteeri, käi jalutamas, veeda mõnusalt aega. Jäära tähemärgis olev kuu peegeldab meile ka meie iseseisvust ja impulsiivset loomust, mis võib edasi anda meie üleolevat olemust ning seeläbi tekitada konflikte ja draamasid. Siiski tuleks leida tasakaal, sest meie egost tulenevad omadused muudavad meid õnnetuks.

Kui sa soovid midagi teistsugust oma ellu, kui sa soovid oma elus teisi tulemusi näha, pead sa tegema muutuseid ja selle noore kuu energia annab sulle selleks jõudu. Tee selgeks, mida sa soovid elus saavutada ja mõista, mida sa sooviksid tunda, kui liigud edasi ning milliseid emotsioone sa soovid oma ellu. Kui sa oled sellele äratundmisele jõudnud, siis saad sa hakata liigutama oma elu selles suunas, mis tundub sulle hea.

Ka selleks, et tuua oma ellu positiivseid muudatusi, pead sa olema teatud eneseteadlikkuse tasemel. Sul peab olema kindel mõistmine, mis toimib sinu jaoks ja samas, mis surub sind alla. Kui oled sellele mõistmisele jõudnud ja oled saanud teadlikuks iseendast, aitab see sul võtta ette tegevusi ja viia läbi plaane selles suunas, mis tundub sulle kõige parem. Praegu on kõige parem aeg seda teha, sest pannes paika oma sihid ja suunad, värskendades oma mõtlemist edasiliikumise suunal, annab Jäära tähemärgis olev Noor Kuu sulle vajamineva energia ja toetuse. See ei ole aeg soovimaks oma tavapäraseid soove ja seadmaks tavalisi kavatsusi. Et kasutada antud Noore Kuu energiat täiel määral ära, pead sa seadma oma sihid kõrgemale, unistama suuremalt ja looma uut viisi eesmärgid püüdlemaks oma soovideni ja viimaks neid täide.

Kui sa soovid tuua uut energiat oma ellu selle tugeva Noore Kuu ajal, siis võib läbi viia ühe rituaali, mis on loodud uuteks algusteks selle Jäära tähemärgis oleva Noore Kuu ajal.

Vaja läheb:
- 3 punast küünalt (punane sümboliseerib tegutsemist, tuld ja energiat, seetõttu on see värv hea, ent võid kasutada ka valget või oranži värvi küünlaid. Küünlad ei pea lõpuni põlema.)
- Kirjutusvahend ja 3 paberitükki, mis oleksid piisavalt suured, et kirjutada mõned laused.
- Puhastavaid vahendeid (salvei, eeterlikud õlid, viiruk, kellad jms).
- Kauss veega (ohutuseks).

Juhised:
1. Alusta sellega, et puhastad enda aurat ja ruumi, kasutades eelistatud energeetilisi puhastusvahendeid (viiruk, kellad jms).

2. Kui oled puhastusrituaali lõpetanud, võta paberid ja kirjutusvahend:
2.1. Esimesele paberile kirjuta midagi oma minevikust, millest sa sooviksid lahti lasta.
2.2. Teisele paberile kirjuta, mida sa sooviksid tunda (emotsionaalselt) oma elus hetkel praegu.
2.3. Kolmandale paberile kirjuta, mida sa sooviksid saavutada või manifesteerida oma ellu tulevikus.

3. Kui sul on oma kolm soovi kirja pandud, reasta küünlad järjest sedasi, et asetad paberid nende ette samas järjestuses, nagu sa need ka kirjutasid – seega see soovide paber, millest sa soovid vabaneda, läheb esimese küünla ette ja see, mida sa soovid manifesteerida, läheb viimase küünla ette.

4. Süüta küünlad põlema. Hinga vaikuses rahulikult sisse mõned korrad ja vaigista oma meelt.

5. Kui sa oled valmis, võta esimene paberitükk – see, millest sa soovid vabaneda ja ütle sealolev soov valjult välja. Mõttes näe täitumas seda, mida kirjutasid ja kadumas oma elust. Kui sa oled lõpetanud selle ettelugemise, aseta paberitükk esimese küünla leeki, kuni paber võtab tuld ja muutub nii kuumaks, et enam pole võimalik seda käes hoida, siis lase sellel kukkuda veekaussi (vesi on ohutuseks).

6. Korda sama protseduuri ka järgmise paberiga – loe valjult soov ette, kujutle seda täitumas. Aseta paber teise küünla leeki. Tee sama tegevus läbi ka viimase paberi ja viimase küünlaga.
NB! Olge ettevaatlikud põlevate küünalde ja paberitega! Teostage antud toimingut oma vastutusest lähtuvalt.

7. Kui sa oled lõpetanud paberite põletamise, on aeg küünlad ära puhuda. Selleks, kasuta oma hingeõhku puhumiseks ja enne vastava küünla puhumist lausu:
7.1. esimese küünla puhul: „ma vabastan“;
7.2. teise küünla puhul: „ma tunnen“;
7.3. kolmanda küünla puhul „ma kutsun enda ellu“.

8. Et sulgeda rituaal, võtke esimene küünal, mida kasutasite vabastamiseks ja viige majast välja või kui ei saa, siis puhastage kas viiruki või kelladega. Teised kaks küünalt võite hoida enda kodus. Vesi ja põlenud paberid visake ära, kuidas soovite – nt äravoolu kaudu.

Ilusat Noore Kuu aega!

Raamat pealkirjaga Biotsentrism. Kuidas elu ja teadvus on võtmed universumi tõelise olemuse mõistmiseks (“Biocentrism: How Life and Consciousness Are the Keys to Understanding the Nature of the Universe”) on tekitanud Internetikeskkonnas elevust selles sisalduva kommentaari tõttu, mis väidab, et elu ei lõpe keha surmaga, vaid see võib jääda kestma igaveseks. Publikatsiooni autor, teadlane Dr. Robert Lanza, kes on New York Timesi poolt korraldatud hääletusel tunnistatud maailmas tähtsuselt kolmandaks elus olevaks teadlaseks, ei kahtle väite tõesuses. 

Ajast ja ruumist 

Lanza on regeneratiivmeditsiini ekspert ja Advanced Cell Technology Company teadusdirektor, kes on varasemalt leidnud tunnustust tüvirakkude uurijana ning samuti edukate eksperimentidega väljasuremisohus olevate loomaliikide kloonimisel.

Hiljuti hakkas teadlane tegelema füüsika, kvantmehaanika ja astrofüüsika valdkondadega. Taoline plahvatuslik segu teadustest on pannud aluse uuele suunale, biotsentrismi teooriale, milles professor on ka varasematel aegadel kõnelenud. Biotsentrism kõneleb elu ja teadvuse fundamentaalsusest Universumi eksistentsis. Teadvus loob materiaalse Universumi, mitte vastupidi.

Lanza viitab Universumi struktuurile, mille seadused, jõud ja konstandid on peenseadistatud elu toetamiseks eeldades, et intelligents (teadvus) eelnes mateeriale. Samuti väidab ta, et aeg ja ruum ei ole objektid või asjad, vaid pigem tööriistad meie loomalikuks mõistmiseks. Lanza ütleb, et me kanname aega ja ruumi enestega kaasas, nagu kilpkonnad oma kilpi, andes sellega mõista, et kui kest (aeg ja ruum) tuleb maha, jätkub meie eksistents ikkagi.

Teooriale tuginedes ei eksisteeri teadvuse surma. See eksisteerib vaid tänu mõttele, inimeste eneseidentifitseerimise võimele läbi olemasoleva keha. Inimesed usuvad meelsamini, et keha hävinedes kaob ja hävineb ka teadvus.

Eeldusel, et keha genereerib teadvuse, siis arvatakse, et keha surres kaob ka teadvus. Samas, kui keha saab teadvuse nii nagu satelliidivastuvõtja saab signaale satelliidilt, siis loomulikult teadvus ei lõppe füüsilise liikuri lõppedes. Tegelikult eksisteerib teadvus aja ja ruumi piiranguteta. Tal on võime eksisteerida kõikjal, kehas ja keha väliselt. Teisisõnu on teadvus "mittekohalik" samuti nagu kvantobjektid on "mittekohalikud".

Lanza usub ka mitmete universumite samaaegse eksistentsi võimalikkust. Meie Universumis võib keha olla surnud, kuid jätkab teises (paralleel) Universumis, absorbeerides sealset teadvust. Teisisõnu läbides tunneli, ei laeku ta ei Põrgusse ega Taevasse, vaid sarnasesse Universumisse, kus ta on juba olnud - küll mitte surnu, vaid elavana. Ja liigub nii edasi, lõpmatult.

Mitmed maailmad

Lanza lootust sisendav teooria on leidnud mitmeid toetajaid, mitte vaid igavest elu ihkavate "tavainimeste", vaid ka mitmete tuntud teadlaste seas. Need on füüsikud ja astrofüüsikud, kes tunnistavad paralleeluniversumite eksisteerimise võimalikkust. Nad on veendunud, et ei eksisteeri ühtki loodusseadust, mis välistaks paralleeluniversumite eksisteerimise võimalikkuse.

Esimene neist oli teadusulmekirjanduse viljeleja H.G. Wells, kes esitas sarnase väite 1895. aastal avaldatud kirjutises "Uks seinas" ("The Door in the Wall"). Mõtet jätkas 62 aasta möödumisel Dr. Hugh Everett oma Princetoni Ülikooli lõputöös. Põhiidee on, et mistahes moment jaguneb Universumis lugematuteks analoogseteks instantsideks. Järgnevalt jagunevad taolised "vastsündinud" Universumid analoogselt eelmisele. Mõningates taolistes Universumites võib lugeja olla kohal viisil, kus ühes loeb ta käesolevat artiklit ning teises vaatab samaaegselt telesaadet. Meie tegevused on selliselt jagunevate maailmade sisendfaktoriks, selgitas Everett. Niipea, kui me teeme otsuse, jaguneb samal hetkel mõni Universumitest viisil, mis annab kaks erinevat valiku tulemit.

1980-ndatel arendas mitmete Universumite teooriat Lebedevi nimelise Füüsikainstituudi teadlane Andrei Linde. Käesoleval ajal on ta Stanfordi Ülikooli professor. Linde selgitas, et ruum koosneb paljudest kahanevatest sfääridest, mis annavad kasvu sarnastele uutele sfääridele, mis omakorda kasvatavad järgnevaid - nii lõpmatuseni. Universumis paiknevad nad teineteisest lahus ega ole teadlikud teineteise eksistentsidest, kuid nad esindavad sama füüsikalise Universumi osi. Planki teleskoobi abil saadud andmed kinnitavad, et meie Universum ei ole ainus omataoline. Saadud informatsiooni põhjal on teadlased koostanud mikrolainepikkuste taustsüsteemi põhjaliku kaardi, nn. kosmilise radiatsiooni tausta, mis on püsinud alates meie Universumi tõlgendamisest. Nad on samuti leidnud, et Universumis on mitmeid tumedaid vahemikke, tühikuid ja auke.

Füüsikateoreetik Laura Mersini-Houghton Põhja-Carolina Ülikoolist koos kolleegidega esitab vastuargumente: anomaaliad mikrolainete taustsüsteemis eksisteerivad tänu läheduses asuvate universumite poolsetele mõjutustele ning augud ja tühimikud on naaberuniversumite rünnete otsene tagajärg.  

Teaduslikud selgitused 

Seega hinge liikumiseks võimalike kohtade või paralleeluniversumite rohkus on neo-biotsentrismi teooria. Kas aga hing eksisteerib? Kas on olemas mingit teaduslikku teadvuse teooriat, mis võimaldaks taolist väidet kohaldada? Dr. Stuart Hameroffi väidab, et surmalähedane kogemus tekib, kui närvisüsteemis olev kvantinformatsioon lahkub kehast ning lahkub Universumisse. Dr. Hameroff pakub välja alternatiivse selgituse teadvusele, mis sobitub nii ratsionaalse teaduse kui intuitsiooni seisukohtadega.

Stuarti ja Briti füüsiku Sir Roger Penrose väitel resideerub teadvus ajurakkude mikrotuubulites (rakkude tsütoplasma hulgiosakestes), mis on kvanttegevuse põhikohad. Surmajärgselt vabaneb see informatsioon meie kehadest, mis tähendab, et teadvus lahkub koos informatsiooniga. Väidetavalt on meie teadvusetuse kogemus kvantgravitatsiooni efektide tulem nendes mikrotuubulites, teooria, mida nad kutsuvad Orch-OR (orchestrated objective reduction).

Teadvus on just nagu aeg ja ruum 

Teadvus, või vähemalt prototeadvus (eelteadvus), on nende teooria kohaselt Universumi fundamentaalne omandus, mis on eksisteerinud alates Suurest Paugust. Ühe taolise skeemi kohaselt on eelteadvuse kogemus üks füüsilise reaalsuse põhivarasid, mis seostub ajutegevusega ning on kättesaadav kvantprotsessi poolt.

Meie hinged on koostatud Universumi baasmaterjalist ning võivad olla eksisteerinud alates "aegade algusest". Meie ajud on kõigest prototeadvuse vastuvõtjad ja võimendid, mis on enesestmõistetav aegruumi materjalile. Seega, kas on tõepoolest osa teadvusest immateriaalset tüüpi, mis elab edasi pärast füüsilise keha surma?

Dr Hameroff rääkis: "Oletame, et süda seiskub, vereringe lakkab, mikrotuubulid kaotavad oma kvantseisundi. Mikrotuubulites olnud informatsioon ei hävine. Seda ei ole võimalik hävitada. See võib vaid "lahustuda" Universumis. Robert Lanza lisas siinkohal, et see ei jää eksisteerima pelgalt Universumisse, vaid võib eksisteerida mitmes paralleeluniversumis. Pärast patsiendi elustamist võib informatsioon minna tagasi mikrotuubulitesse ning patsient öelda: "Ma elasin läbi surmalähedase kogemuse". Ta lisab, et kui inimest ei suudeta elustada, võib kvantinformatsioon jääda eksisteerima kehaväliselt, kaudselt nagu "hing".

Kvantteadvuse teooria seletab seega nii surmalähedase kogemuse, astraalprojektsiooni, kehavälise kogemuse kuid ka reinkarnatsiooni ilma religioosseid viiteid kasutamata. Meie teadvuse energia on potentsiaalselt taaskasutatud (ringluses) erinevates kehades teatud ajahetkedel, eksisteerides nende ajahetkede vahepeal ilma füüsilise kehata teise reaalsuse tasandil ning võimalik, et mõnes Paralleeluniversumis."

Allikad:
Quantum Theory Proves Consciousness Moves To Another Universe After Death 

Selleks, et lugeda psüühiliselt informatsiooni (seda siis nii selgeltnägemise või meediumluse teel), on meil vaja välja lülitada oma tavapärane mõtlemisviis ja tajumine ning luua otsesem ühendus alateadliku meelega, kuna see on kõigi peenemate tajude allikas.

Tavaliselt on vasak ajupoolkera, mis tegeleb loogilise mõtlemisega, ülestimuleeritud ning seetõttu tuleks tegeleda parema ajupoolkera tegevuse stimuleerimisega.

Optilised illusioonid näitavad tihti, et nägemine pole alati uskumine. Optilise illusiooni puhul silmad võtavad vastu infot, mida nägemisnärv siis kodeerib ja saadab ajusse. Mida keerulisem on pilt, seda enam peab aju töötama, et tajutavat mõista. Kui seda ei saa mõista ühe aju poolkeraga, püüab teine poolkera pilte tõlgendada ja neist aru saada.

Optilise illusiooniga mängimine aitab meil teadvust muuta. Me petame aju tajumise uutele tasanditele. Me saame kasutada optilisi illusioone, et aidata meil lülituda kiiremini vasaku ajupoolkera reaktsioonidelt parema ajupoolkera omadele. Mõned minutid optiliste illusioonidega mängimist käivitab parema ajupoolkera tegevuse ja viib selle isegi tasakaalu vasaku ajupoolkera tegevusega. See aitab kaasa kõigi meelte, kaasa arvatud puudutuse, holograafilise taju tasandi stimuleerimisele.

Optiliste illusioonide puhul lülitub meel ühelt pildilt teisele. Selline edasi-tagasi lülitumine peegeldab mõlema ajupoolkera tegevust, et mõista täit pilti, kuid kumbki neist tajub ja töötleb pilti erinevalt. Piltide vahel ümberlülitumine tekitab ajupoolkerade sünkroniseerumise.

Harjutus. Võtke mõned minutid optiliste illusioonide uurimiseks. See aitab lülituda tavateadvuselt transtsendentsemale. Pildid muudavad lihtsamaks teie psüühiliste tajude äratamise. Nii aktiveeruvad paremini need ajuosad ja alateadlik meel, millel on suurem tajumisvõime.


Mõned optimiste illusioonide piltide näited:



See ei ole üks ja ainuke viis, kuidas treenida oma aju enne selgeltnägemise praktika ettevõtmist, neid meetodeid on palju ja mitmeid.

Edu kõigile!

Pilt: Morawless

Mis on pööripäev?

Igal aastal, kui Maa lõpetab oma iga-aastast teekonda ümber Päikese, siis tasakaal päeva ja öö vahel muutub. Põhjusel, et Maa on kaldus ja see kaldusolek on muutumatu, ei puutu Päikese valgus planeedi pinda ühtlaselt – kui põhjapoolkera on suunatud Päikese poole, valitseb päikesekuumus ja päevad on pikemad. Kui Maa põhjapool on Päikesest eemale pööratud, püüdes päikest nurga alt, saabub talv ja päevad muutuvad lühemaks. Ainult kaks korda aastas tabab Maad ühtlaselt päikesekiirgus – neid päevi nimetatakse võrdpäevsusteks et ehk ekvinoktsiumiteks.

Võrdpäevsust nimetatakse ka pööripäevaks ehk ööpäevaks, millele langeb päikeseseisak –solstiitsium. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval päeva pikkus ligikaudu 12 tundi. Ligikaudu, sest aastaaegade vahetumise hetk määratakse Päikese keskpunkti liikumise järgi. Päikese tõusu ja loojangu kellaajad määratakse Päikese ülemise serva ilmumise ja kadumise järgi. Teisisõnu on see ekvinoktsium – ladinakeelsest sõnast aequinoctium. Aequus kui „võrdne“, nox kui „öö või ööaeg“.

Päike tõuseb täpselt idast ning loojub täpselt läände. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev, algab polaaröö. Lõunapoolusel vastupidi. Astronoomilise sügise algus (lõunapoolkeral kevade, põhjapoolkeral sügise). Edaspidi ületab öö põhjapoolkeral päeva pikkuse, lõunapoolkeral vastupidi.

Sügisesel võrdpäevsusel põhjapoolkeral siseneb Päike astroloogilise Kaalude tähemärki, mis on tasakaalu märgiks. Kaalude tähemärk representeerib päikeseloojangut/tõusu, väljendades niimoodi tasakaalu päeva ja öö vahel.

Sügisene võrdpäevsus kuulutab aega kasvavale pimedusele, kus peale seda jätkab Päike laskumist ja vähenemist, mistõttu ööd on pikemad kui päevad ja niimoodi kasvades toob esile aastaaegade muutumise ja külma talve.

Kõige esimene ekvinoktsium on kevadine võrdpäevsus, misjärel päevad hakkavad pikenema kulmineerudes suvise pööripäevaga, mis on aasta pikim päev. Peale seda hakkavad päevavalguse tunnid vähenema kuni viimaks, jõutakse sügisese võrdpäevsuseni, mis viib aasta lühema päevani – talvise pööripäevani.

Päike – kui eluallikas ja valgus kõigele elavale – on ühendav jõud, lõõmav tuli ja samas eluandja ja ka hävitaja. Seega pole imekspandav, et Päike hoiab endas nii suurt tähtsust läbi aegade, üle kaugete kontinentide, kultuuride, tsivilisatsioonide ja religioonide. Läbi aegade on inimesed kogunenud, et tähistada ja avaldada austust Päikesele pööripäeva või võrdpäevsuse auks ja tähistada võrdpäevsust eriliste tseremooniate, rituaalide ja kommetega.

Need eelnevalt nimetatud sündmused märgivad nelja võrdset punkti päikese liikumise tsüklis läbi kalendriaasta ja osutavad muutustele nelja aastaaja vahel. Samas nägid iidsed müstikud selles palju enamat kui vaid Päikese liikumist.


Mis on sügisese ekvinoktsiumi spirituaalne aspekt?

See, mis sügisene võrdpäevsus sisult on, sisaldab muuhulgas ka olulisi vaimseid ja emotsionaalseid nüansse. Kui mõelda pööripäevadele ja võrdpäevsustele, siis elulises tsüklis „sünnib“ aasta talvise pööripäevaga, küpseb kevadiseks võrdpäevsuseks, jõuab parimasse staadiumisse suvisel pööripäeval ja sügisene võrdpäevsus märgib laskumist vanasse ikka ja lõpuks, talvise pööripäeva hetk märgib üheaegselt surma ja taassündi, alustades tsüklit uuesti.


Mida tähendavad pööripäevad? Kui oluline on järgida ja väljendada aastaaegade muutumist?

Osad inimesed pööravad aastaaegadele suurt tähelepanu ja väljendavad seda oma käitumises ja vaimses praktikas tugevalt. Teised inimesed seda nii palju ei tee. Oluline on see kõigi jaoks. Te olete alati olnud täielikult ühendatud kõigega looduses ja kõigega planeedil Maa. Te olete alati olnud sügavalt ja märkimisväärselt mõjutatud kõige poolt, mis maailmas ja looduses toimub. Ehk, sõltumata sellest, kas inimene seda teadvustab või mitte, kas ta sellele tähelepanu pöörab või mitte, siis looduse nihked, tähtede, Päikese, Kuu ja planeetide rivistumised mõjutavad teda alati.


Kuidas mõjutab sügisene pööripäev inimest?

Inimesel on kolm keha:
· Füüsiline (siinpoolsuse) keha
· Energiakeha, mis on seotud planeedi rütmide ja temperatuuriga
· Astraalkeha, kus asub inimese jumalikkus ehk vaba tahe; seotud ühendväljade ehk egregoridega.

Selles planeedi geograafilises paigas, kus meie elame, moodustavad neli vahelduvate temperatuuridega aastaaega tsüklilise looduse rütmi. Pööripäev on seotud planeediga ehk inimese antireaalsuses asuva protsessikehaga ehk energiakehaga. Füüsilisele kehale see tähtsust ei oma. Antireaalsus on see, mis annab meile elu ehk sisemised protsessid. Kui meie füüsiline keha tahab füüsilist toitu, siis meie antireaalsus tahab energiatoitu. Pööripäev on aeg, mil loodus muudab oma toiteenergia rütmi. Pööripäeval peab inimene ennast ümber häälestama, et olla kooskõlas loodusega ja akumuleerida looduse energiat endasse.

Piltlikult on inimene nagu merel sõitev purjepaat, mis peab tuulesuuna muutudes oma purje masti tõmbama ning õigeks rihtima. Kui inimene aga sel ajal ennast valesti häälestab või piltlikult ei tõmbagi purjet masti, siis pole ka energiat kuhugi liikuda.

Talvine pööripäevaga algab saamise aeg, mil keskendutakse iseendale ja tehakse sisemiselt tööd. Energia voolab siis väljast sisse. Kevadisel pööripäeval tuleb paika panna oma arengupunkt, mille alusel kasvama hakata. Suvise pööripäevaga algab andmise aeg, mil keskendutakse teistele ja tehakse väliselt tööd. Energia voolab siis seest väljapoole. Sügisene pööripäev on tasude korjamise aeg. Kui teed teistele, siis saad ka tasu.

Põhilised vead, mida inimesed pööripäevadega seoses teevad: meie kultuurruumis on paar päeva pärast suvist ja talvist pööripäeva suured pühad – jaanipäev ja jõulud. Nende käigus teevad inimesed kollektiivrituaali ning häälestavad ennast mujale. Kui talvisel pööripäeval annab loodus energia, et ennast arendada ja selle jaoks on vaja häälestada ennast sissepoole, siis keskenduvad inimesed läbi kingituste tegemise hoopiski andvasse poolde. Suvisel pööripäeval aga, kui tuleks viia enda häälestus andvasse poolde ja teha midagi teiste heaks, joovad inimesed ennast täis ja teistest on täiesti ükskõik – peaasi, et saaks ise pidu panna. Pärast seda aga imestatakse, et miks me nii tühised ja mõttetud oleme.


Sügisene pööripäev ja sellel ajal toimuv sisemine kogemus

Sügisene pööripäev, mis põhja poolkeral toimub septembris, tähistab elutarkust, armu ja hellust. See on aeg pakkuda maailmale oma südant, see avada ning olla valmis vaatama kõike toimuvat armastavalt ja mõistvalt, elutargalt. Hooajaline viljakoristamine väljendab sügises sisalduvat lõpetatust. Sügis on aeg, et olla enda ja teiste suhtes lahke ja heldekäeline, pakkuda lahkelt kõigile oma suurejoonelist hinge, jagada, anda, teiste eest hoolitseda, võimaldada vahendeid neile, kellel on vähem kui teistel. Sügis on suurepärane aeg teha ohverdusi ja pühitseda aasta eesmärke, oma lootusi, unistusi, kogu inimkonna heaolu.

Spirituaalsusel on sügisel unikaalne koht. Paljud arvavad ekslikult, et sügisest võrdpäevsust ümbritseb pimedus ja kurjus, kuid reaalsuses, on tegemist lihtsalt lõpuga – väga naturaalse asjaga. Iga teekond leiab kunagi oma lõpu. Ka füüsiline surm ja pimedus, mida kogeme talve saabumisega on hoopis midagi muud. See on väline kehastus pimedusest, mida ka inimesed kannavad endas – me kõik oleme segunenud päevast ja ööst, heast ja halvast.

Kuid saabub ka kord aeg, kui öös peab olema julge, kui pimedusele tuleb otsa vaadata. Paljud iidsed kultuurid – India, Egiptus, Sumer, Kreeka, Mehhiko, Peruu jne – mõistsid vaimset teekonda hästi, teades, et igaühe sisemine elu peegeldub taevas. Need kultuurid ehitasid näiteks iidseid monumente, mis joondusid pööripäevade ja võrdpäevsuste järgi, igaüks märkides etappi vaimses rännakus.

Pimedus eksisteerib meis kõigis – me kõik oleme vigadega, mittetäiuslikud inimesed. Pimedus, kui seda ignoreeritakse, võtab võimust nagu vähk – sügis on aeg vaadata otsa sellele pimedusele, füüsiline meeldetuletus sellest, mida me peame enesest välja praakima.

Sügis, paradoksaalselt, on üheaegselt suuremeelsus ja närbumine; põllukultuur koristatakse, isegi loomulik maailm hakkab tuhmuma. Võib hinnata, et kui sügis saabub, siis need olukorrad või asjad, mis ei vääri enam sind või jäävad su teele ette, tuleb lahti lasta või vajab talvitumist.

Tuleb meeles pidada, et meil kõigil on lehed, ülekantud tähenduses. On aegu, kus nad koondavad energiat meisse, kuid mõnel kindlal ajahetkel, nad ei teeni meid enam sellisel viisil. Nad kaotavad oma klorofülli, muutuvad pruuniks, närbuvad ja neist tuleb lahti lasta. Järgmine kord kui näed maha kukkunud lehti maas, mõtle ka oma lehtedele. Oled sa valmis neist lahti laskma? Või hoiad sa kinni elututest?

Mida lähemale jõuame sügisesele võrdpäevsusele (sellel aastal on see 22 september), seda enam on parim aeg puhastamisele. Kappide ja riiulite koristamine, vanade asjade väljaviskamine ja paremate asjade uuskasutus võiksid olla märksõnadeks sellel ajal. Paljud inimesed määravad sellele võrdpäevsusele regulaarse puhastuse, et nautida suurema energia hüvesid, paranenud seedimist, puhtamat nahka, kaalualandust ja paranenud meeleolu. Ka kehaliseks puhastuseks on see aeg parim aeg kui ükski teine aasta jooksul. Sügisene ekvinoktsium annab ka võimsa aja taastada tasakaal eneses, enesest väljaspool ja vaadelda oma eluliste võtmetähtsusega projektide edenemist.

Võrdpäevsus aitab meil hinnata ümber meie suhteid. See kutsub meid kogema valgust ja pimedust võrdselt, head ja halba, nii positiivsus kui ka negatiivsus, mis meil igas suhtes on – nähtava ja nähtamatu osaga, teadvuses ja alateadvuses. Teiste sõnadega – see on hea päev tervendamaks meile olulisi suhteid. Sügisene ekvinoktsium on maagiline uuendav muutus meie kehades, meie eludes ja meie maailmas.

See aeg aastas valmistab meid ette saavutamaks sisemist tasakaalu, et minna edasi sügavuti oma elus ja teadvuses. See saame seda metafüüsilist väravat või portaali kõige paremini kasutada ära siis, kui oleme oma elu saagi suhtes järelemõtlevad ja vaatleks seda, kuidas me aitame kaasa perele või maailmale tervikuna. See on aeg sügavaks peegeldumiseks; see on hea aeg näiteks meditatsioonideks, et leida vastuseid, aga ka aeg lahti laskmaks või eemaldamaks sellest, mis ei „kanna enam vilja“ meie suhetes või meie eludes. On aeg lahti lasta negatiivsed energiad, et valmistuda pimedateks talveöödeks, et ei oleks liigset draamat ja mittevajalikku koormat või vigaseid uskumusi, mis hoiavad meid tagasi mõistmaks seda, mis on meie tõeline olemus, soov või meie võimalus, eesmärk ja ühendus teistega ja ligipääs iseendasse. Seega kõige negatiivsest suhetest – järeleandmatusest, egoismist, kinnistunud hinnangutest – on hea aeg lahti lasta. Suhe ei ole see, millest tuleks loobuda, küll aga tunnetada enese osa selles – mõelda, mis vajaks lahti laskmist, vaadelda ja mitte proovides tahtlikult jõuliselt olukordi mõjutada, vaid vaadelda asjade rahulikku kulgu.


Samm 1. Ühendu enda kõrgema minaga ja saa osa loomise jõust sügisesel pööripäeval

1. Hinga sügavalt sisse ja lõdvestu.
2. Saa teadlikuks oma kehast.
3. Tunneta, kuidas iga sinu kehaosa muutub järjest lõdvemaks ja raskemaks.
4. Kujutle, kuidas hapnik liigub igas rakus ja veri liigub ja puhastab sind toksiinidest.
5. Nüüd kujutle enda kõrgemat mina, oma enda kõrgemat teadvust laienemas, saades palju suuremaks kui seda on füüsiline keha, suuremaks kui see ruum, milles sa oled, suuremaks kui sinu linn, maa ja maailm.
6. Tunneta tänulikkust selle eest, mis sul on sinu elus ja mis ümbritseb sind.
7. Mõtle millelegi, mis lõpuks tekitab sinus tänulikkuse, õnnelikkuse ja rõõmu tundeid. See võib olla ka midagi, mida plaanid ette võtta sügisesel hooajal. Kasuta oma meeli, et näha, kuulata, tunda lõhnu, maitsta ja puudutada seda kogemust.
8. Nüüd eemaldu sellest ja lihtsalt tunneta emotsiooni.
9. Näe oma kõrgemat mina kui loomuse unikaalset aspekti.
10. Nüüd näe oma kõrgemat mina kui ühena loomisest.
11. Nüüd näe oma kõrgemat mina kui kõike loomisest. Tunne kõikehõlmavat ühendust ja mõõtmatust selles etapis. Nüüd, kui sa oled ühenduses selle võimsa tundega, oled sa ka valmis sügiseseks pööripäevaks.


Mõned esoteerilise tarkuse õpetused ütlevad, et sügisene pööripäev avab loori füüsilise ja teispoolsuse vahel. Seega on see hea aeg meditatsiooniks, palveteks, rituaalideks kui ka ohverdusteks.

Sügisene pööripäev on aeg, mil hävitatakse oma egod ja oma alateadvuse mustrid, nagu viha, uhkus, ahnus, kadedus, jne. Me saame pakkuda oma nõrkuseid kui ohvritena, enne kui need muutuvad kõrgemateks ilminguteks.


Samm 2. Vii läbi inventuur

Üheks võimaluseks valmistuda sügiseseks pööripäevaks on teadlikult võtta ette enese inventuur. Istu rahulikult ja taju seda, mis tuleb sulle meelde. Kui sa ei ole kindel, mida teha, siis tea, et pole õiget ega vale viisi selle ettevõtmiseks. Lihtsalt mõtle ja lase tulla sinu meelde kõigel, mis esile tuleb.

Lähene sellele mänguliselt – kombineeri oma südant ja pead. Ära mõtle kohe vastustele, vaid tunne naudingut, kasuta oma meeli, et laiendada oma tunnetuslikku poolt ja ole tänulik sellele iseendaga seotud kogemusele ja tundmisele.

Küsi endalt:

· Millised sinu eluetapid on hetkel tasakaalus? Lase endal tunda rõõmu tasakaalus olevatest asjadest. Suuna tähelepanu headele asjadele ja hinda end ning seda enam tasakaalu materialiseerub sinu ellu.
· Millised sinu elu osad ja tegevused olid „head saagid“ kuni sügisese pööripäevani? Mis on need asjad, mis on sind hästi hoidnud ja kandnud? Arvesta ka isiklikku kasvu, tervist, suhteid, karjääri, finantsilist olukorda, vaimsust ja mis-iganes sulle pähe või intuitsiooni tuleb.
· Mida olen ma valmis lubama ja võtma vastu oma uude ellu? Mis on see saak, mida koristasid ja mille tulemust nüüd nautida saad?
· Millist tasakaalu ja harmooniat näen ma end saavutamas?
· Milline osa minu projektidest või isiklikust kasvust oli edukas?
· Milliseid osasid võiks parandada uueks tulevaseks tsükliks? Tee seda kindlasti armastaval ja tingimusteta aktsepteerides end. Pole põhjust mõista hukka oma meelt või vaimu. Pea meeles, et me alati anname oma parima just selles olukorras, mis parasjagu on.
· Milline on uus idee küpsemaks, mis oleks valmis saagikoristuseks, justkui vili, mis on valmis koristamiseks põllult?
· Missugused varasemad uskumused ei teeni mind enam samal viisil või millest võiksin ma nüüd lahti lasta minu enese heaks? Siinkohal on võimalik mõelda ka eneses olevale jäikusele, egoismile, omakasupüüdlikkusele või teistele negatiivsetele omadustele, mis on kutsunud esile negatiivseid tagajärgi.
· Kuidas ma saan näidata välja oma tänulikkust teistele rohkem tõhusamalt?
· Kuidas ma saan näidata oma tänulikkust iseendale rohkem tõhusamalt?
· Mis oleksid kõige paremad viisid, kui ma saan end uuendada, nii füüsiliselt, vaimselt, emotsionaalselt ja spirituaalselt?
· Kas minu mees- ja naisaspektid minus on tasakaalus?


Sügisene võrdpäevsus ehk pööripäev on müstiline aeg. See märgib läbimist valgustamise protsessi, millest tihtipeale vaadatakse mööda, mõistetakse valesti ja mida ekslikult arvatakse olevat kui tume ja ketserlik aeg.

See on päeva ja öö vaheline tasakaal, enne kui öö võtab võimust ja toob kohale saabuva talve, pimeduse aja. Selline duaalsus eksisteerib ka inimkonnas ja vaimses muutumises. Et uus saaks sündida, peavad vanad asjad surema, ka vaimne tõus eeldab ennem laskumist ja kõik, kes igatsevad valgust, peavad esmalt seisma vastamisi oma sisemise pimedusega ja saama sellest üle. Sügisene võrdpäevsus sümboliseerib sisemise ettevalmistuse aega valgustatuse protsessis – et teha teed Päikesele sündimaks uuesti.

Sügisese võrdpäevsuse esoteeriline tähendus on kadumas; on teada vähe traditsioone ja kombeid, mida veel viiakse läbi. Erinevad tsivilisatsioonid ja kultuurid on lisanud palju enda poolseid lisandusi ja samas ka kaotanud teadmisi sellest. Näiteks hiinlased tähistasid seda aega rituaaliga seistes näoga lääne suunas, süüdates valge küünla või asetades valged lilled altarile. Druiidid lõikasid pajupuult oksi, et kasutada neid sellel aastaajal ennustamiseks. Iidsed keltid märkisid sügist pööripäeva rituaali ohverdusega, kus põletasid teravilja vartest tehtud kuju, mis sümboliseeris taimede vaimu. Sügist pööripäeva tuntakse ka nimede all püha Avilon, Dionysuse festival, Mabon, nõidade tänupüha.

Ei ole olemas õiget või valet viisi, kuidas tähistada pööripäeva. Sümboolselt, pööripäev on aja pöördumine sissepoole, pimedusse, tundmatusse sügavusse. See on aeg pöördumaks oma sisemise intuitsiooni suunas – usaldamaks oma sisemist häält. Sügis on see aeg, mis tuletab meelde, et midagi ei ole püsiv – me kogesime lootustandvat elu kevadel ja õitsemist ning küllust suvel. Nüüd langevad lehed sügisel ja paljad oksad meenutavad meile kõikide asjade põgusat olemist.


Nautigem sügist pööripäeva suunates pilgud enesesse.


Nii nagu üleval, nõnda ka all.

Mõned lisaallikad:
Mida tähendavad pööripäevad 
Pööripäeva tähtsus 
Magic of Equinox 
Fall Equinox- Connecting with Balance

Kui palju mõjutavad emotsioonid meie kehas olevaid kroonilisi pingeid ja valusid? Vastavalt Dr. Susan Babelile, psühholoogile, kes spetsialiseerub traumast tekitatud depressioonile viitab, et emotsioonide mõju kehale on märkimisväärne.

Ta märgib: „Uuringus on tõestanud, et krooniline valu ei teki mitte ainult füüsilistest vigastustest, vaid ka stressist ja emotsionaalsetest probleemidest“. Samuti, „Füüsilised valuaistingud hoiatavad inimesi, et on veel palju tööd teha oma emotsioonidega“.

Kroonilist valu on defineeritud kui pikaajalist füüsilist valu, mis kestab kauem kui tavapärane tervenemise protsess seda lubaks. See valu võib näida tekitatud vigastustest, põletikest või närvivalust või närvikahjustusest, kuid mõned inimesed kannatavad vaatamata nende olukordade puudusele. Krooniline valub võib nõrgestada inimese võimet liikuda kergusega, võib takistada normaalset funktsioneerimist ja leevenduse otsimine võib viia valuvaigistite sõltuvuseni, mis summeerib probleemi veelgi. Kroonilise valuga kaasneb sageli lootusetuse, depressiooni ja ärevuse tunded.

Paljud inimesed on juba tuttavad selle faktiga, et emotsionaalne stress võib siia kõhuvaludeni, ärritunud soole sündroomini ja peavaludeni, kuid ei tea, et see võib põhjustada ka teisi füüsilisi kaebuseid ja isegi kroonilist valu. Üks loogiline põhjus on sellele see, et vastavalt uuringutele on leitud, et mida murelikum ja stressis inimene on, seda rohkem pinges ja pitsitavamad lihased on, mis aja jooksul põhjustavad lihaste väsimust ja ebaefektiivsust. Täpsemalt öeldes, võivad need areneda psühhosomaatilisteks sümptomiteks või stressiga seonduvateks sümptomiteks põhjusel, et isikul on lahendamata emotsionaalseid probleeme. Need ei ole uued avastused; uurijad on uurinud meele/keha omavahelisi seoseid juba kümneid aastaid, sest selle puhul on leitud olulisi seoseid.

Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik toime. Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele.

Et ehk kokkuvõtvalt, sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Traumaatilise sündmuse ajal läheb närvisüsteem ellujäämisrežiimile (sümpaatiline närvisüsteem) ja mõnikord on sellel raskuseid minna tagasi normaalsele, lõdvestunud režiimile (parasümpaatilisele närvisüsteemile). Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus.

Kui närvisüsteem jääb ellujäämisrežiimile, siis stressi hormooni, kortisooli, vabaneb pidevalt kehasse, põhjustades kõrget vererõhku ja veresuhkrut, mis võib vähendada immuunsüsteemi võimet tervendada keha. Füüsilised sümptomid hakkavad avalduma kui keha on pidevas stressiseisundis.

Sageli märgib füüsiline valu, et inimesel on vaja teha tööd oma emotsioonidega ja see võib olla märgiks lahendamata traumast tema enda närvisüsteemis. Isegi võib juhtuda, et kui inimene on kurvastanud ja kogenud emotsionaalset kokkupuudet traumaga, siis närvisüsteem võib olla ikka veel tahtmatult ellujäämisrežiimil.

Kui keegi on kogenud traumat enne oma praegust vigastust või traumat, siis vanad mälestused võivad olla käivitatud, mis ägestavad uue trauma ilminguid. Dr. Bessel van der Kolk, tuntud traumade uurija, selgitab: „Uurimused on näidanud, et normaalsetes tingimustes, mitmed traumatiseeritud inimesed, näiteks vägistamise ohvrid, pekstud naised ja ärakasutatud lapsed, on üsna hea psühhosotsiaalse kohandumisega. Samas, nad ei tunneta stressi nagu seda teevad normaalsed inimesed. Pinge all, nad võivad tunda (või käituda) nagu neid traumatiseeritakse üha uuesti.“ Maggie Phillips, raamatu „Pöörates tagasi kroonilist valu“ autor, kirjutab: „Pole vahet, kas trauma oli ühenduses selle sündmuse või olukorraga, millest algupäraselt valu pärines, omades kroonilise valu olukorda on juba iseenesest traumatiseeriv.“

Meie emotsioonid ja kogemused on eelkõige energia ja need salvestuvad meie keha rakumällu. Võid mõelda näiteks nii: oled sa kunagi tunnetanud midagi oma elus, mis on jätnud emotsionaalse jälje või valu mingisse kindlasse kohta sinu kehas? Umbes selline tunne, nagu sa ikka tunneksid veel seda, mis sinuga juhtus? See on ilmselt sellepärast, et sinu keha hoiab ikka veel kinni seda energiat, mis vabanes sellest kogemusest selle juhtumise ajal ja mis on jäänud sellesse piirkonda kinni.

Kui inimesel on valu, pinge või vigastused mingis kindlas piirkonnas kehal, siis on need tihti seotud millegi sellega, mida sa emotsionaalselt enda sees tunned. Esiti ei pruugi see nii näida, sest me oleme oma keha ja emotsioonide reaalsest tunnetamisest väljas selles kiire tempoga maailmas, ent see on tihtipeale tõsi. Sageli võivad inimesel olla kroonilised seljavalud, põlvevalud, kaela või õlgade pinged, kuid mis ei tundu olevat treeningutest, mida saaks füüsiliselt keha iseenesest parandada, ning sageli on nende ilmingute taga lahendamata emotsionaalsed probleemid.

David Suzuki kirjutas raamatus „Salajane elu“, et „verbaalse viha, vihkamise ja armukadeduse väljahingatava õhu kondenseeritud molekulid sisaldavad toksiine. Kogunenud ühe tunni jooksul, on neid toksiine nii palju piisavalt, et tappa 80 merisiga.“ Seega võib vaid ette kujutada, missugust kahju teeb inimene oma kehale, kui ta on negatiivsete emotsioonide või töötlemata emotsionaalse kogemuse sees kogu oma kehaga.

Tuleb meeles pidada, et inimesel endal on olemas kogu võim, et minna läbi raskuste kõiges, mis elu ette heidab. Selle asemel, et määratleda, kas tegemist on positiivse või negatiivse olukorraga, püüa pilti vaadata suuremas plaanis. Küsi endalt, kas see aitab mul midagi õppida? Kas ma saan seda kasutada, et tõsta oma tajusid? Puhastada mõningaid emotsioone enesest? Mõista midagi teineteises ja aktsepteerida seda? Mis-iganes see võib olla, siis selle asemel, et tavapäraselt reageerida, aeglusta olukorrale reageerimist ja vaatle. Sa võid avastada, et sul on vahendeid, millega kiirelt töödelda neid emotsioone ja haigust ja kui sa tunned need ära, siis sa saad selgitada välja, miks nad tekkisid. Kui sa usud, et sa jääd haigeks koguaeg ja usud, et sul on valud sellepärast, et see on sinu kontrolli alt väljunud, siis on kõik see sul kontrollimatult täpselt nii kaua, kuni sa mõistad, et meil on kontroll olemas üle kõige selle, mida ma oma kehas esile kutsume.


Seega selleks, et tekkinud haiguslikust olukorrast jäädavalt vabaneda, peame esmalt tegelema emotsionaalsete ja mentaalsete põhjustega. Kuid enamasti on meil väga raske asjaga algust teha, kuna me ei tea, mis on põhjustaja. On aru saadud, et igale elus valitsevale olukorrale eelneb vajadus selle järele. Vastasel juhul me poleks sellisesse olukorda sattunud. Sümptom on vaid väline tagajärg. Põhjuse "tühistamiseks" peame laskuma sissepoole. Just sellepärast ei toimi ainult tahtejõud ja distsipliin – need kemplevad vaid väliste tagajärgedega. See on nagu umbrohu pealsete äralõikamine, selle asemel, et välja saada juur. Kui vajadus on läinud, kaovad ka välised tunnused. Ükski taim ei kasva ilma juurteta.

Emotsioonid, mis põhjustavad kehas kõige rohkem haigusi, on kriitika, viha, pahameel ja süütunne. Näiteks kriitilisus, mida on viljeletud pikemat aega, põhjustab sageli liigesepõletikke. Viha pöördub kehas nähtusteks, mis kihavad, põletavad ja nakatavad. Kauaaegne vimm ja pahameel mädandavad ning söövad sind, mis võivad viia kasvajateni. Süütunne otsib alati karistamist ja põhjustab valu.

Allolevalt on koondatud kokku erinevate allikate põhjal emotsionaalse valu kaart. Selleks, et viia kokku sümptom ja põhjus, on allolevalt välja toodud ühed sagedamini esinevad haiguslikud ilmingud, valud ja võimalused nende leevendamiseks.


1. Pea – peavalud või migreenid võivad olla tekkinud igapäevasest stressist. Kui kellelgi tekivad kroonilised peavalud, peaksid nad võtma aega enesele. Mitte vaid korra, vaid igapäevaselt. Vabastades keha stressist, võib see aidata vähendada valusid peas.

2. Kael – vastupidiselt enamlevinud arvamusele, ei tähenda kaelavalud seda, et lapsed ajavad kodus hulluks. Valud kaelas märgivad vajadust andestamiseks. See võib olla andestamine teisele inimesele või isegi andestamist iseendale. On vajalik mõelda, mida armastatakse enda ja ka teiste puhul, et saada jagu sellest valust.

3. Õlad – pinge või valu õlgades on märk sellest, et kantakse rasket emotsionaalset koormat. Sisuliselt, pannakse õlg alla kõigele. Püüa mõelda, kuidas seda emotsionaalset probleemi lahendada või jaga oma koormat usaldusväärsete sõprade või perega.

4. Ülaselg – emotsionaalse toe puuduv võib viia ülaselja valudeni. Võimalik, et inimene ei tunne end teiste poolt hinnatuna või hoitakse tagasi oma kiindumuse tundeid. Kui ollakse suhtes, siis tuleks tunnete üle arutleda. Kui ollakse vallaline, võib olla see märk, et vajatakse kaaslast.

5. Alaselg – alaseljavalud viitavad finantsprobleemidega seonduvatele muredele. Selleks et olukorrale lahendust leida, tuleks keskenduda raha paremale planeerimisele. Võimalik, et on aeg küsida ülemuselt ärateenitud palgatõusu.

6. Küünarnukid – valud käevarres ja küünarnukis viitavad paindlikkuse puudulikkusele. Võimalik, et hakatakse vastu loomulikele elu muutustele, mis hetkel toimuvad. Mõnikord tuleks minna lihtsalt vooluga kaasa, sest võideldes muutustega, toob see esile ainult probleeme.

7. Käed – sõprade puudus võib põhjustada valu kätes. Proovi leida uusi sõpru või minna välja kolleegidega. Püüa leida aktiivselt uusi inimesi.

8. Puusad – hirm edasiliikumises, muutustes või suure muutuse otsuse tegemises võib põhjustada valusid puusades. Tee läbi muutus, mis on vajalik ja liigu edasi.

9. Põlved – põlvevalu võib tähistada seda, et inimene mõtleb liiga palju endale. Tähele tuleb ka panna seda, et keegi pole täiuslik.

10. Sääremarjad – emotsionaalne pinge, stress või armukadedus võivad põhjustada valusid sääremarjades. Võimalik, et on aeg lasta lahti igasugune suur stressor oma elus või jätta armukadetsemine.

11. Pahkluud – pahkluuvalu võib märkida, et inimene vajab rohkem naudinguid oma ellu. Selleks tuleks end hellitada või vürtsitada oma suhet. Tuleks natuke mõnuleda.

12. Jalad - depressioon põhjustab jalavalusid. Depressiooni on raske ületada, kuid selleks on vahendeid. Tuleb leida midagi, mis pakub rõõmu.




Allikad:
Susanne Babbel Ph.D. (2010) The Connections Between Emotional Stress, Trauma and Physical Pain https://www.psychologytoday.com/blog/somatic-psychology/201004/the-connections-between-emotional-stress-trauma-and-physical-pain?&utm_source=simp

The Effects Of Negative Emotions On Our Health (2014) http://themindunleashed.org/2014/04/effects-negative-emotions-health.html

"Sa oled sama inimene üks minut peale surma kui sa olid üks minut enne. Erinevus on selles, et nüüd sul on vaimne keha füüsilise keha asemel."

Viie aasta vältel (1993-1998) oli grupp teadlasi ja meediume tunnistajaks rohkemaarvulistele fenomenidele kui paranormaalsete juhtumiste ajaloos varem ülestäheldatud, sealhulgas vestluste salvestised lahkunutega, kirjutatud sõnumid suletud filmilindile, vaimude näokujutised ilmumas videotele ja isegi vaimude kujud materialiseerumas. Katsetati ka elektroonilise hääle fenomeni: kas lahkunud saavad elavatega rääkida läbi elektrooniliste vahendite, nagu raadiod ja kassettsalvestid?

Algselt käis seanssidel koos seitse liiget, mis kahanes lõpuks neljale. Neli osalist – Robin ja Sandra Foy ning meediumid Diana ja Alan Bennet, kes olid eksperimendi katalüsaatoriteks, teostasid viie aasta vältel ühel ja samal ajal teatud ajavahemike järel seansse Norfolki maakonnas ühes keldris. Nad kohtusid iga nädal saavutamaks kontakti siit ilmast lahkunutega, et tõestada vaimse maailma olemasolu. Projekti nimetati Scole eksperimendiks, mis alustas 1993. aastal. Scole'i projekt on nimetatud Scole'i küla järgi Inglismaal, mis asub Norfolk–Suffolk piiri lähedal, kus enamus projekti teostust aset leidis. Diana ja Alan Bennet olid tugevad transs-meediumid, samal ajal kui Robin ja Sandra olid kohal vaatlejatena. Seansside ajal olid Diana ja Alan täiesti teadvustamata seisundis, kui toimusid erinevad juhtumised. Kokku kogeti üle 1000 tunni paranormaalseid ilminguid terve Scole'i projekti vältel.

Antud teksti toetab video, mis on ära toodud artikli lõpus. Video kirjutas ja produtseeris Tim Coleman, kes intervjueeris asjaosalisi, rekonstrueeris olemasolevaid videoid eksperimendiloosse ja toob ka välja saadud esemed ja leiud vaimudelt, mis eksperimendi käigus toimetati seansil olijatele. Videovaataja saab ehedalt aimu, millele olid osalised tunnistajaks viie aasta vältel, kui grupp käis regulaarselt koos. Kohtumistel esines temperatuuri muutuseid ja tuuletõmbuseid. Intelligentsena-näivad valgused sähvatasid üle kogu ruumi, hüpates edasi ja minnes ka läbi laua, puudutades kohalolijaid nende palvel ja isegi justkui sisenedes nendesse.

Kohtumistel tuli ilmsiks ka valgusest vormuvad inimnäod, käed ja teisedki materialiseerumised. Esines ka objektide levitatsiooni. Uskumatuid pilte salvestati 35mm filmile, nägusid, tähemärke, diagramme, salme, tekste erinevates keeltes. Kohtumistele ilmus ka esemeid, mis on ka videol üles tähendatud. Parim leid oli postkaart, millel seisis: „Kui elavad, palun kirjutage, kui surnud, siis ärge tülitage“, näitamaks, et ka sealpoolsuses on kellelgi huumorimeelt.

Vastukaaluks mitmetele erilistele valgusetendustele ja piltidele, on salvestatud ka tuhandeid tunde kõnelusi vaimudega. Isiksused, kes tulevad läbi, on muutumatud oma olemuses, mõnikord vastavad küsimustele ka enne kui küsimus esitati. Kassettidele jäädvustus hääl isegi kui mikrofon oli eemaldatud ja ruumi erinevatest osadest ilmnes mitmesuguseid helisid ja kõnelust, viidates sellele kui „laiendatud häälele“.

Eksperimendi kulminatsiooniks oli „Projekt Alice“ – eksperiment kasutas videokaamerat ja peegleid, mis salvestas kaamera enda pildiotsijat. Selline ülesseade tootis hämmastavaid pilte, sealhulgas nägusid, värve, pilte teispoolsusest ja mis tundus justkui interdimensionaalse ukseavana, mida ei saanud selgitada kaamera enda eripäradega video filmimisel.

Sessioonidele kutsuti ka mitmeid teisi isikuid, kes algselt projektiga seotud ei olnud, kuid kellega on samuti intervjuud tehtud video tarbeks. Lisaks seanssidele Norfolkis, läks grupp ka üle mere – Iirimaale ja Ühendriikidesse. Järeldati, et mida suurem on seansil kohal viibijate arv, seda raskem on pettust korraldada. Palju aega projektile pühendas ka Inglismaa Psüühiliste Uuringute Ühing. Videol on intervjuud Montague Keeni, David Fontana ja Arthur Ellisoniga, kes olid ühingu aktiivsed liikmed.

Ellison nimetas Scole'i projekti imede sünniks, kus näiteks ühel seansil ilmus kristall vaimsest säärist, leviteeris ja maandus klaaskausis. Ellisoni paluti see kätte võtta ja ta avastas, et tema sõrmed läksid sellest läbi. Kui tal paluti seda teha kolmas kord, siis suutis ta selle kätte võtta. Keen lisas, et Ellison oli kausile lähedal oma peaga, takistamaks kätt või mõnda mehaanilist seadeldist seda kontrollimast. Sellistel juhtudel püüti vältida pettuste esinemist ja tehes endast oleneva, eeldusel et see kõik tõesti ikka juhtus nii, mitte et arvati juhtuvat.

Loomulikult tekkis eksperimendiga  seoses ka pettuse kahtluseid, põhjusel et seansse peeti kottpimedas ruumis ja meeskond oli vastu infrapuna valguse kasutamisele. Keen palus infrapuna kasutamist seansil, kuid meeskond ütles, see häirib energiat. Muidugi oli täiesti pimedas tehtavad katsed tänu kriitikutele ja skeptikutele suureks eksimuseks, kuid selline kriitika ületati range kontrolli tõhususega. Psüühiliste Uuringute Keskus kinnitab, et neil on pikaajaline kogemus meediumite paljastamistega ja uurijaid on raske petta. Samas, muidugi garantiisid ei ole. Antud eksperimendi käigus aga ülal-nimetatud uurijad otsisid küll läbi keldri ja leidnud midagi kahtlast, kuigi asi, mis jäi kontrollimata ja uurimuse nõrgaks kohaks, oli see, et uurijad ei kontrollinud ega otsinud läbi meediume, kes viisid seanssi läbi. Siiski on uurijad kindlad, et tegemist ei ole pettusega ja kõik, mis on avaldatud videotel, on ehtne. Fontana lisab, et kui kriitikud arvavad, et tegemist on pettusega, siis võiksid need samad skeptikud samu tulemusi kopeerida. Siiski, on toodud selle juhtumiga seoses vastuolusid – näiteks Californias toimusid samasugused seansid, kuid selliseid tulemusi ei tekkinud. Kuidas see asi, aga tegelikult oli, saab ülevaate allolevast inglise keelsest videost. Ka on võimalik uurimusest lugeda raamatut ja tutvude Internetist kriitikute ja skeptikute arvamusi ja vastuväiteid. Ka on Scole'i projekti jaoks endal oma lehekülg, kus nad kirjeldavad samuti oma leide ja eksperimente.

Scole'i eksperimendi käigud jõuti järgmiste tulemusteni:
• Käekiri, sümbolid ja sõnumid, mis ilmusid tehasekinnitusega suletud avamata fotolindile.
• Objektid, valgused ja tahked olendid materialiseerusid.
• Vaimud suhtlesid keerukate instrumentide abil.
• Edastati kohalolijate kohta isikulist informatsiooni, mis tõestas lahkunute intelligentsi.

Scole'i eksperimenti toetab Facebookis leht: The Scole Experiment
Projektist saab lugeda lähemalt raamatust: Scole Experiment: Scientific Evidence for Life After Death
Psüühiliste Uuringute Ühing: Society for Psychical Research

Videot näeb siit:


The Afterlife Investigations, 2010, NTSC, 86 minutit.
Kirjutanud, produtseerinud ja lavastanud Tim Coleman.