Foto: Diana Cooper

Üks meediumlusega haakuv teema on ka vaimufotograafia, mille üks alaliike on orbide pildistamine.

Mis või kes on orbid?

Kindlasti on paljud kokku puutunud orbidega (kas siis nähes enda tehtutel või levitatud fotodel) ehk neid valgusekerasid, mis annavad justkui ilmingut sellest, et vaimolend on püütud pildile; seevastu skeptikud määratlevad, et sellist efekti fotodele võivad tekitada tolm, niiskus, sademed, õietolm, putukad, peegeldus jms, mis asub kaamera objektiivile lähedal.

Paljudele fotosõpradele on tuttavad need heledate, hallikasvalgete ovaalsete ja ringikujuliste vormidena, mis ettearvamatult ilmuvad mõnikord fotodele. Termini “orb”- s.o. kera - all mõeldakse fotodele ootamatult ilmuvaid tavaliselt ümmargusi kujutisi, mis mõnikord jätavad endast maha ka liikumistrajektoori meenutavaid jooni.


Orbid või ehk kerad on ka väga levinud meie igapäeva eludes. Maakera ja kuu on kerad. Meie vererakud on keralise kujuga. Me kasutame ringikujulist sümbolit kujutamaks igavest eksistentsi, millel pole algust ega lõppu. Seega võib aimata, miks on vaimolendid sellise kuju valinud.

Reaalsed vaimsed orbe arvatakse olevat lahkunud inimeste vaimudeks. Kuigi, on ka teisi teooriaid, mis toovad esile, et need võivad olla ka erinevad eluvormid (mis ei asu meile nähtavas reaalsuses) või isegi loodusvaimud.

Orbide iseloomustus

1. Orbid ise ei ole vaimsed olendid, vaid on emanatsioon või väljavoolamine vaimsetest olenditest.
2. Orbid ilmnevad digitaalsetel fotodel ja mõnikord ka fotodel, mis on tehtud tavalise 35mm filmikaameraga.
3. Tehnika arenemise tõttu, võtab see orbil erakordselt vähe füüsilist energiat, et jäädvustuda digitaalsele fotole.
4. Orbid võtavad oma füüsilist energiat kaamera välgult.
5. Et minimeerida oma energeetilist vajadust jäädvustamaks kaameratele, orbid suunavad oma energia ülitäpselt kaamerasse, selle asemel et teistesse suundadesse, kus ei ole kaamerat, et neid salvestada.
6. Orbid vastavad palvetele tulla fotodele ja üldiselt ei sekku fotodele, kui nende juuresolekut ei märgata. Seega võib öelda, et nende ilmnemise taga on kindel põhjus.

Kuidas orbid end nähtavaks teevad?

On tehtud hüpoteese ja selgitatud orbide ilmnemist nii, et protsess algab tundliku olendi teadvusest (meie maailmast väljapool) ja lõppeb füüsilise tõendiga (salvestava aparaadi) pildi kujul. Seega on see tahtlik energeetiline jälg, mis on saadud meie füüsilisest reaalsusest väljastpoolt, aga mis on salvestatud meie füüsilisse reaalsusesse.

Orbid võivad ilmneda digitaalsetel fotodel, põhjusel et nad suudavad genereerida minuti jagu energiat mitte oma energia reservuaaridest nende reaalsusest, vaid lihtsalt konverteerides seda meie poolt pakutavast energiast, kui me teeme välguga digitaalseid pilte.

Miks peaks/võiks mõni orb ka eemalt valgustuma, on seepärast, et orbid mitte ei peegelda valgust, vaid on võimelised ise valgust tekitama. Seda nimetatakse fluorestsentsiks (valguse kiirgumine, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirguse või nähtava valgusega).

On jõutud selgusele, et vaimolend on esindatud ka oma liikumises mustrina. Kui vaimne olend liigub, on tema kuju orbina, mille järel on valguserada; kuid kui see puhkab, st pole enam liikumises, siis selle vaimse olendi energia, mis oli kokkusurutud sellesse orbi, vallandub, ja see vaimne energia laieneb selliseks, mida kutsutakse ekto-auruks või ektoplasmaks. Mõnikord võib üks orb koosneda mitmest olendist ja kui vaimne energia vallandub, siis ühest ainukesest orbist voogavad välja mitu orbi.

Kui orb salvestatakse pildina, siis orbi suurust võidakse tihti valesti hinnata, sest foto on ainult 2D ja orbi suurus oleneb sellest, kui kaugel see asub kaamera objektiivist.

Kuidas eristada orbe mitte-orbidest?

Vaimseid orbe aetakse tihti segamini sarnase kujuga anomaaliatega, mis ilmnevad looduses, nagu tolmuosakesed, muru, puud või taimsed õietolmukübemed, niiskus, jääkristallid, lumehelbed, vihmapiisad ja teised ilmastikuga seotud anomaaliad. Kõige lihtsam on vaadata, kuidas sinu kaamera jäädvustab tolmuosakesi või õietolmu. Vaimsed olendid on küll kõikjal, aga enamasti mitte orbide kogumikes, mida on paljud fotod jäädvustanud (need on siis pigem tolm jms ilmastikutingimused).
Pärast paljude aastate pikkuseid uuringuid, mida on tehtud orbide uurimiseks, on eristunud mõned levinud orbide omadused, nagu ülikiire liikumine, võime väga kiiresti laiendada või kokku tõmmata end oma suuruses ja kõrgelt arenenud teadvus.


Üldiselt võib mingite tunnuste alusel hinnata orbi audentsust

1. Orbid tulevad pildile, kui neid on palutud (nad on intelligentsed olevused ja pöörduvad objektiivi poole vastavalt pildistaja palvele).
2. Orbid ilmnevad pildil või videol ka päevavalguses ja ilma välku kasutamata; kuigi välgu kasutades nad mitte ei peegelda seda, vaid kiirgavad välgu poolt "antud" valgust enesest välja.
3. Orbid mitte ei peegelda valgust, vaid nad on laetud valgusega, mistõttu tekib fluorestsents ehk valguse kiirgumine.
4. Mitte nagu päris punkt omaette, aga nad kasutavad lähedalasuvate inimeste energiat, ja seda on ka võimalik tunda ja see toimub vahetult enne, kui pilt tehtud saab. Seetõttu võiks hinnata sedasi, et rohkem ikka tunde alusel - kui tunned "kellegi/millegi" lähedust, siis on võimalik sellel vaimsel olendil end koondada orbiks ja seeläbi on võimalik ka teda pildistada. Muidugi, ega kõik orbid pole huvitatud fotografeerimisest, pigem peljates tehnikat jms.
5. Vaimne orb ei pea muutma oma asukohta mitme pildi vältel; tolmu orb seda aga teeb (staatika tõttu). Nt tehes mitu erinevat fotot erinevatest vaatenurkadest, on orb ikka sama koha peal. See on selline punkt, mis võib, aga ei pea kehtima.
6. Enamasti on eredalt fotolt paistev orb reaalsem kui hägune orbi kujutis.
7. Palju orbe ühel fotol on enamasti tolmukübemed.
8. Orbid, mis on eredad ja näitavad fotol vibratsiooni efekti, on pigem vaimsed orbid.
9. Orbi järel kerge jälg on samuti tunnus, mille järgi võiks hakata tuvastama, kas on tegemist vaimse orbi või millegi muuga.
 
Räägitakse, et kodus laste ja loomade ümber on palju orbe. Samas, lapsed-loomad on ka aktiivsed ja lennutavad oma liikumisega üles tolmu, mis staatika tõttu liigub kiirelt objektiivi eest mööda ja seega võib tekkida selline tunne, et oled terve vaimse koloonia kinni püüdnud. Et teha sellist fotot kodus, vaja natuke oodata kui tolm raugeb, nt 10-15 minutit (olla liikumatult) ja pildistada/filmida siis. Paljudel juhtudel nähtub siis "orbe" vähem ja seetõttu saab hinnata, kas tegemist on siiski "vaimsete orbide" või "tolmuosakeste orbidega".

Valgusest peegeldumise orbide puhul võib juhtuda, et pildistamisel tekivad helendavad orbilaadsed kujutised ka objektide et ehk pildistatavate ette, niiet võib jääda mulje reaalsest orbist ehk vaimolendist. See võib juhtuda kui pildistada otse päikesesse et ehk tekkinud ereda valguse peegeldustest ja hajumistest kaamera objektiivi moodustavatelt läätsedelt tekib optiline efekt ehk viga. Inglise keeles on nähtuse nimi "lens flare" ja seda googeldades leiab ohtralt näidispilte. Kui päike on madalamal kui 45 kraadi, tekivad pildile nn. päikesest põlenud kohad, kus toimub objektiivi-sisene heleda valguse murdumine ja peegeldamine läätsede vahel, mis siis omakorda tekitab sellise heleda laigu pildile.
 
Selliste fotode puhul, kus on pildile jäädvustatud orb, on hea ja ka oluline vaadata, kas mõni "valguskera" jääb ka mõne objekti (nt puuoks, mööbel) taha. St kui nad on ainult puude/mööbli vms ees, siis see viidata nagu oleks see tolm, niiskus, hallitus jms mis on objektiivile lähedal ja seetõttu välguga pildistades valgustuvad (peegelduvad objekti ehk tolmuosakese pinnalt tagasi) need lähedal olevad tolmuosakesed, mis liiguvad staatilise elektri mõjul, ja sel juhul nimetatakse neid "tolmu orbideks" ja seost "vaimsete orbidega" ei ole.

Arutelu, küsimused või ka näited erinevatest orbidest, mis salvestatud fotodele, oodatud!

Fotod: Spirit Photos