Pilt: Morawless

Mis on pööripäev?

Igal aastal, kui Maa lõpetab oma iga-aastast teekonda ümber Päikese, siis tasakaal päeva ja öö vahel muutub. Põhjusel, et Maa on kaldus ja see kaldusolek on muutumatu, ei puutu Päikese valgus planeedi pinda ühtlaselt – kui põhjapoolkera on suunatud Päikese poole, valitseb päikesekuumus ja päevad on pikemad. Kui Maa põhjapool on Päikesest eemale pööratud, püüdes päikest nurga alt, saabub talv ja päevad muutuvad lühemaks. Ainult kaks korda aastas tabab Maad ühtlaselt päikesekiirgus – neid päevi nimetatakse võrdpäevsusteks et ehk ekvinoktsiumiteks.

Võrdpäevsust nimetatakse ka pööripäevaks ehk ööpäevaks, millele langeb päikeseseisak –solstiitsium. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval päeva pikkus ligikaudu 12 tundi. Ligikaudu, sest aastaaegade vahetumise hetk määratakse Päikese keskpunkti liikumise järgi. Päikese tõusu ja loojangu kellaajad määratakse Päikese ülemise serva ilmumise ja kadumise järgi. Teisisõnu on see ekvinoktsium – ladinakeelsest sõnast aequinoctium. Aequus kui „võrdne“, nox kui „öö või ööaeg“.

Päike tõuseb täpselt idast ning loojub täpselt läände. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev, algab polaaröö. Lõunapoolusel vastupidi. Astronoomilise sügise algus (lõunapoolkeral kevade, põhjapoolkeral sügise). Edaspidi ületab öö põhjapoolkeral päeva pikkuse, lõunapoolkeral vastupidi.

Sügisesel võrdpäevsusel põhjapoolkeral siseneb Päike astroloogilise Kaalude tähemärki, mis on tasakaalu märgiks. Kaalude tähemärk representeerib päikeseloojangut/tõusu, väljendades niimoodi tasakaalu päeva ja öö vahel.

Sügisene võrdpäevsus kuulutab aega kasvavale pimedusele, kus peale seda jätkab Päike laskumist ja vähenemist, mistõttu ööd on pikemad kui päevad ja niimoodi kasvades toob esile aastaaegade muutumise ja külma talve.

Kõige esimene ekvinoktsium on kevadine võrdpäevsus, misjärel päevad hakkavad pikenema kulmineerudes suvise pööripäevaga, mis on aasta pikim päev. Peale seda hakkavad päevavalguse tunnid vähenema kuni viimaks, jõutakse sügisese võrdpäevsuseni, mis viib aasta lühema päevani – talvise pööripäevani.

Päike – kui eluallikas ja valgus kõigele elavale – on ühendav jõud, lõõmav tuli ja samas eluandja ja ka hävitaja. Seega pole imekspandav, et Päike hoiab endas nii suurt tähtsust läbi aegade, üle kaugete kontinentide, kultuuride, tsivilisatsioonide ja religioonide. Läbi aegade on inimesed kogunenud, et tähistada ja avaldada austust Päikesele pööripäeva või võrdpäevsuse auks ja tähistada võrdpäevsust eriliste tseremooniate, rituaalide ja kommetega.

Need eelnevalt nimetatud sündmused märgivad nelja võrdset punkti päikese liikumise tsüklis läbi kalendriaasta ja osutavad muutustele nelja aastaaja vahel. Samas nägid iidsed müstikud selles palju enamat kui vaid Päikese liikumist.


Mis on sügisese ekvinoktsiumi spirituaalne aspekt?

See, mis sügisene võrdpäevsus sisult on, sisaldab muuhulgas ka olulisi vaimseid ja emotsionaalseid nüansse. Kui mõelda pööripäevadele ja võrdpäevsustele, siis elulises tsüklis „sünnib“ aasta talvise pööripäevaga, küpseb kevadiseks võrdpäevsuseks, jõuab parimasse staadiumisse suvisel pööripäeval ja sügisene võrdpäevsus märgib laskumist vanasse ikka ja lõpuks, talvise pööripäeva hetk märgib üheaegselt surma ja taassündi, alustades tsüklit uuesti.


Mida tähendavad pööripäevad? Kui oluline on järgida ja väljendada aastaaegade muutumist?

Osad inimesed pööravad aastaaegadele suurt tähelepanu ja väljendavad seda oma käitumises ja vaimses praktikas tugevalt. Teised inimesed seda nii palju ei tee. Oluline on see kõigi jaoks. Te olete alati olnud täielikult ühendatud kõigega looduses ja kõigega planeedil Maa. Te olete alati olnud sügavalt ja märkimisväärselt mõjutatud kõige poolt, mis maailmas ja looduses toimub. Ehk, sõltumata sellest, kas inimene seda teadvustab või mitte, kas ta sellele tähelepanu pöörab või mitte, siis looduse nihked, tähtede, Päikese, Kuu ja planeetide rivistumised mõjutavad teda alati.


Kuidas mõjutab sügisene pööripäev inimest?

Inimesel on kolm keha:
· Füüsiline (siinpoolsuse) keha
· Energiakeha, mis on seotud planeedi rütmide ja temperatuuriga
· Astraalkeha, kus asub inimese jumalikkus ehk vaba tahe; seotud ühendväljade ehk egregoridega.

Selles planeedi geograafilises paigas, kus meie elame, moodustavad neli vahelduvate temperatuuridega aastaaega tsüklilise looduse rütmi. Pööripäev on seotud planeediga ehk inimese antireaalsuses asuva protsessikehaga ehk energiakehaga. Füüsilisele kehale see tähtsust ei oma. Antireaalsus on see, mis annab meile elu ehk sisemised protsessid. Kui meie füüsiline keha tahab füüsilist toitu, siis meie antireaalsus tahab energiatoitu. Pööripäev on aeg, mil loodus muudab oma toiteenergia rütmi. Pööripäeval peab inimene ennast ümber häälestama, et olla kooskõlas loodusega ja akumuleerida looduse energiat endasse.

Piltlikult on inimene nagu merel sõitev purjepaat, mis peab tuulesuuna muutudes oma purje masti tõmbama ning õigeks rihtima. Kui inimene aga sel ajal ennast valesti häälestab või piltlikult ei tõmbagi purjet masti, siis pole ka energiat kuhugi liikuda.

Talvine pööripäevaga algab saamise aeg, mil keskendutakse iseendale ja tehakse sisemiselt tööd. Energia voolab siis väljast sisse. Kevadisel pööripäeval tuleb paika panna oma arengupunkt, mille alusel kasvama hakata. Suvise pööripäevaga algab andmise aeg, mil keskendutakse teistele ja tehakse väliselt tööd. Energia voolab siis seest väljapoole. Sügisene pööripäev on tasude korjamise aeg. Kui teed teistele, siis saad ka tasu.

Põhilised vead, mida inimesed pööripäevadega seoses teevad: meie kultuurruumis on paar päeva pärast suvist ja talvist pööripäeva suured pühad – jaanipäev ja jõulud. Nende käigus teevad inimesed kollektiivrituaali ning häälestavad ennast mujale. Kui talvisel pööripäeval annab loodus energia, et ennast arendada ja selle jaoks on vaja häälestada ennast sissepoole, siis keskenduvad inimesed läbi kingituste tegemise hoopiski andvasse poolde. Suvisel pööripäeval aga, kui tuleks viia enda häälestus andvasse poolde ja teha midagi teiste heaks, joovad inimesed ennast täis ja teistest on täiesti ükskõik – peaasi, et saaks ise pidu panna. Pärast seda aga imestatakse, et miks me nii tühised ja mõttetud oleme.


Sügisene pööripäev ja sellel ajal toimuv sisemine kogemus

Sügisene pööripäev, mis põhja poolkeral toimub septembris, tähistab elutarkust, armu ja hellust. See on aeg pakkuda maailmale oma südant, see avada ning olla valmis vaatama kõike toimuvat armastavalt ja mõistvalt, elutargalt. Hooajaline viljakoristamine väljendab sügises sisalduvat lõpetatust. Sügis on aeg, et olla enda ja teiste suhtes lahke ja heldekäeline, pakkuda lahkelt kõigile oma suurejoonelist hinge, jagada, anda, teiste eest hoolitseda, võimaldada vahendeid neile, kellel on vähem kui teistel. Sügis on suurepärane aeg teha ohverdusi ja pühitseda aasta eesmärke, oma lootusi, unistusi, kogu inimkonna heaolu.

Spirituaalsusel on sügisel unikaalne koht. Paljud arvavad ekslikult, et sügisest võrdpäevsust ümbritseb pimedus ja kurjus, kuid reaalsuses, on tegemist lihtsalt lõpuga – väga naturaalse asjaga. Iga teekond leiab kunagi oma lõpu. Ka füüsiline surm ja pimedus, mida kogeme talve saabumisega on hoopis midagi muud. See on väline kehastus pimedusest, mida ka inimesed kannavad endas – me kõik oleme segunenud päevast ja ööst, heast ja halvast.

Kuid saabub ka kord aeg, kui öös peab olema julge, kui pimedusele tuleb otsa vaadata. Paljud iidsed kultuurid – India, Egiptus, Sumer, Kreeka, Mehhiko, Peruu jne – mõistsid vaimset teekonda hästi, teades, et igaühe sisemine elu peegeldub taevas. Need kultuurid ehitasid näiteks iidseid monumente, mis joondusid pööripäevade ja võrdpäevsuste järgi, igaüks märkides etappi vaimses rännakus.

Pimedus eksisteerib meis kõigis – me kõik oleme vigadega, mittetäiuslikud inimesed. Pimedus, kui seda ignoreeritakse, võtab võimust nagu vähk – sügis on aeg vaadata otsa sellele pimedusele, füüsiline meeldetuletus sellest, mida me peame enesest välja praakima.

Sügis, paradoksaalselt, on üheaegselt suuremeelsus ja närbumine; põllukultuur koristatakse, isegi loomulik maailm hakkab tuhmuma. Võib hinnata, et kui sügis saabub, siis need olukorrad või asjad, mis ei vääri enam sind või jäävad su teele ette, tuleb lahti lasta või vajab talvitumist.

Tuleb meeles pidada, et meil kõigil on lehed, ülekantud tähenduses. On aegu, kus nad koondavad energiat meisse, kuid mõnel kindlal ajahetkel, nad ei teeni meid enam sellisel viisil. Nad kaotavad oma klorofülli, muutuvad pruuniks, närbuvad ja neist tuleb lahti lasta. Järgmine kord kui näed maha kukkunud lehti maas, mõtle ka oma lehtedele. Oled sa valmis neist lahti laskma? Või hoiad sa kinni elututest?

Mida lähemale jõuame sügisesele võrdpäevsusele (sellel aastal on see 22 september), seda enam on parim aeg puhastamisele. Kappide ja riiulite koristamine, vanade asjade väljaviskamine ja paremate asjade uuskasutus võiksid olla märksõnadeks sellel ajal. Paljud inimesed määravad sellele võrdpäevsusele regulaarse puhastuse, et nautida suurema energia hüvesid, paranenud seedimist, puhtamat nahka, kaalualandust ja paranenud meeleolu. Ka kehaliseks puhastuseks on see aeg parim aeg kui ükski teine aasta jooksul. Sügisene ekvinoktsium annab ka võimsa aja taastada tasakaal eneses, enesest väljaspool ja vaadelda oma eluliste võtmetähtsusega projektide edenemist.

Võrdpäevsus aitab meil hinnata ümber meie suhteid. See kutsub meid kogema valgust ja pimedust võrdselt, head ja halba, nii positiivsus kui ka negatiivsus, mis meil igas suhtes on – nähtava ja nähtamatu osaga, teadvuses ja alateadvuses. Teiste sõnadega – see on hea päev tervendamaks meile olulisi suhteid. Sügisene ekvinoktsium on maagiline uuendav muutus meie kehades, meie eludes ja meie maailmas.

See aeg aastas valmistab meid ette saavutamaks sisemist tasakaalu, et minna edasi sügavuti oma elus ja teadvuses. See saame seda metafüüsilist väravat või portaali kõige paremini kasutada ära siis, kui oleme oma elu saagi suhtes järelemõtlevad ja vaatleks seda, kuidas me aitame kaasa perele või maailmale tervikuna. See on aeg sügavaks peegeldumiseks; see on hea aeg näiteks meditatsioonideks, et leida vastuseid, aga ka aeg lahti laskmaks või eemaldamaks sellest, mis ei „kanna enam vilja“ meie suhetes või meie eludes. On aeg lahti lasta negatiivsed energiad, et valmistuda pimedateks talveöödeks, et ei oleks liigset draamat ja mittevajalikku koormat või vigaseid uskumusi, mis hoiavad meid tagasi mõistmaks seda, mis on meie tõeline olemus, soov või meie võimalus, eesmärk ja ühendus teistega ja ligipääs iseendasse. Seega kõige negatiivsest suhetest – järeleandmatusest, egoismist, kinnistunud hinnangutest – on hea aeg lahti lasta. Suhe ei ole see, millest tuleks loobuda, küll aga tunnetada enese osa selles – mõelda, mis vajaks lahti laskmist, vaadelda ja mitte proovides tahtlikult jõuliselt olukordi mõjutada, vaid vaadelda asjade rahulikku kulgu.


Samm 1. Ühendu enda kõrgema minaga ja saa osa loomise jõust sügisesel pööripäeval

1. Hinga sügavalt sisse ja lõdvestu.
2. Saa teadlikuks oma kehast.
3. Tunneta, kuidas iga sinu kehaosa muutub järjest lõdvemaks ja raskemaks.
4. Kujutle, kuidas hapnik liigub igas rakus ja veri liigub ja puhastab sind toksiinidest.
5. Nüüd kujutle enda kõrgemat mina, oma enda kõrgemat teadvust laienemas, saades palju suuremaks kui seda on füüsiline keha, suuremaks kui see ruum, milles sa oled, suuremaks kui sinu linn, maa ja maailm.
6. Tunneta tänulikkust selle eest, mis sul on sinu elus ja mis ümbritseb sind.
7. Mõtle millelegi, mis lõpuks tekitab sinus tänulikkuse, õnnelikkuse ja rõõmu tundeid. See võib olla ka midagi, mida plaanid ette võtta sügisesel hooajal. Kasuta oma meeli, et näha, kuulata, tunda lõhnu, maitsta ja puudutada seda kogemust.
8. Nüüd eemaldu sellest ja lihtsalt tunneta emotsiooni.
9. Näe oma kõrgemat mina kui loomuse unikaalset aspekti.
10. Nüüd näe oma kõrgemat mina kui ühena loomisest.
11. Nüüd näe oma kõrgemat mina kui kõike loomisest. Tunne kõikehõlmavat ühendust ja mõõtmatust selles etapis. Nüüd, kui sa oled ühenduses selle võimsa tundega, oled sa ka valmis sügiseseks pööripäevaks.


Mõned esoteerilise tarkuse õpetused ütlevad, et sügisene pööripäev avab loori füüsilise ja teispoolsuse vahel. Seega on see hea aeg meditatsiooniks, palveteks, rituaalideks kui ka ohverdusteks.

Sügisene pööripäev on aeg, mil hävitatakse oma egod ja oma alateadvuse mustrid, nagu viha, uhkus, ahnus, kadedus, jne. Me saame pakkuda oma nõrkuseid kui ohvritena, enne kui need muutuvad kõrgemateks ilminguteks.


Samm 2. Vii läbi inventuur

Üheks võimaluseks valmistuda sügiseseks pööripäevaks on teadlikult võtta ette enese inventuur. Istu rahulikult ja taju seda, mis tuleb sulle meelde. Kui sa ei ole kindel, mida teha, siis tea, et pole õiget ega vale viisi selle ettevõtmiseks. Lihtsalt mõtle ja lase tulla sinu meelde kõigel, mis esile tuleb.

Lähene sellele mänguliselt – kombineeri oma südant ja pead. Ära mõtle kohe vastustele, vaid tunne naudingut, kasuta oma meeli, et laiendada oma tunnetuslikku poolt ja ole tänulik sellele iseendaga seotud kogemusele ja tundmisele.

Küsi endalt:

· Millised sinu eluetapid on hetkel tasakaalus? Lase endal tunda rõõmu tasakaalus olevatest asjadest. Suuna tähelepanu headele asjadele ja hinda end ning seda enam tasakaalu materialiseerub sinu ellu.
· Millised sinu elu osad ja tegevused olid „head saagid“ kuni sügisese pööripäevani? Mis on need asjad, mis on sind hästi hoidnud ja kandnud? Arvesta ka isiklikku kasvu, tervist, suhteid, karjääri, finantsilist olukorda, vaimsust ja mis-iganes sulle pähe või intuitsiooni tuleb.
· Mida olen ma valmis lubama ja võtma vastu oma uude ellu? Mis on see saak, mida koristasid ja mille tulemust nüüd nautida saad?
· Millist tasakaalu ja harmooniat näen ma end saavutamas?
· Milline osa minu projektidest või isiklikust kasvust oli edukas?
· Milliseid osasid võiks parandada uueks tulevaseks tsükliks? Tee seda kindlasti armastaval ja tingimusteta aktsepteerides end. Pole põhjust mõista hukka oma meelt või vaimu. Pea meeles, et me alati anname oma parima just selles olukorras, mis parasjagu on.
· Milline on uus idee küpsemaks, mis oleks valmis saagikoristuseks, justkui vili, mis on valmis koristamiseks põllult?
· Missugused varasemad uskumused ei teeni mind enam samal viisil või millest võiksin ma nüüd lahti lasta minu enese heaks? Siinkohal on võimalik mõelda ka eneses olevale jäikusele, egoismile, omakasupüüdlikkusele või teistele negatiivsetele omadustele, mis on kutsunud esile negatiivseid tagajärgi.
· Kuidas ma saan näidata välja oma tänulikkust teistele rohkem tõhusamalt?
· Kuidas ma saan näidata oma tänulikkust iseendale rohkem tõhusamalt?
· Mis oleksid kõige paremad viisid, kui ma saan end uuendada, nii füüsiliselt, vaimselt, emotsionaalselt ja spirituaalselt?
· Kas minu mees- ja naisaspektid minus on tasakaalus?


Sügisene võrdpäevsus ehk pööripäev on müstiline aeg. See märgib läbimist valgustamise protsessi, millest tihtipeale vaadatakse mööda, mõistetakse valesti ja mida ekslikult arvatakse olevat kui tume ja ketserlik aeg.

See on päeva ja öö vaheline tasakaal, enne kui öö võtab võimust ja toob kohale saabuva talve, pimeduse aja. Selline duaalsus eksisteerib ka inimkonnas ja vaimses muutumises. Et uus saaks sündida, peavad vanad asjad surema, ka vaimne tõus eeldab ennem laskumist ja kõik, kes igatsevad valgust, peavad esmalt seisma vastamisi oma sisemise pimedusega ja saama sellest üle. Sügisene võrdpäevsus sümboliseerib sisemise ettevalmistuse aega valgustatuse protsessis – et teha teed Päikesele sündimaks uuesti.

Sügisese võrdpäevsuse esoteeriline tähendus on kadumas; on teada vähe traditsioone ja kombeid, mida veel viiakse läbi. Erinevad tsivilisatsioonid ja kultuurid on lisanud palju enda poolseid lisandusi ja samas ka kaotanud teadmisi sellest. Näiteks hiinlased tähistasid seda aega rituaaliga seistes näoga lääne suunas, süüdates valge küünla või asetades valged lilled altarile. Druiidid lõikasid pajupuult oksi, et kasutada neid sellel aastaajal ennustamiseks. Iidsed keltid märkisid sügist pööripäeva rituaali ohverdusega, kus põletasid teravilja vartest tehtud kuju, mis sümboliseeris taimede vaimu. Sügist pööripäeva tuntakse ka nimede all püha Avilon, Dionysuse festival, Mabon, nõidade tänupüha.

Ei ole olemas õiget või valet viisi, kuidas tähistada pööripäeva. Sümboolselt, pööripäev on aja pöördumine sissepoole, pimedusse, tundmatusse sügavusse. See on aeg pöördumaks oma sisemise intuitsiooni suunas – usaldamaks oma sisemist häält. Sügis on see aeg, mis tuletab meelde, et midagi ei ole püsiv – me kogesime lootustandvat elu kevadel ja õitsemist ning küllust suvel. Nüüd langevad lehed sügisel ja paljad oksad meenutavad meile kõikide asjade põgusat olemist.


Nautigem sügist pööripäeva suunates pilgud enesesse.


Nii nagu üleval, nõnda ka all.

Mõned lisaallikad:
Mida tähendavad pööripäevad 
Pööripäeva tähtsus 
Magic of Equinox 
Fall Equinox- Connecting with Balance